2022. aasta aastakoosolekust

Jaanuari teisel nädalavahetusel, 14. ja 15. jaanuaril peeti Tartu kirikus seitsmenda päeva adventistide koguduste Eesti liidu aastakoosolekut, kus aruannete vahendusel vaadati tagasi 2022. aastale ning jagati tulevikuplaane. Enne laupäeva pärastlõunal alanud töökoosolekut oli pidulik jumalateenistus, kus ordineeriti üks pastor ning volitati kaks pastorit.

Volitamise ja ordineerimise talitus

Hingamispäevasele piiblitunnile gruppides järgnes jumalateenistus, mis kätkes endas ajaloolist hetke: esimest korda Eesti kogudustes volitati pastoritöösse kaks naispastorit: Hele Kulp ja Marge Randlepp. Pärast volitamist oli pastor Toivo Kaasiku ordineerimistalitus. Liidu esimees Andres Ploompuu selgitas kogudusele volitamise ja ordineerimise erinevust kahe punktiga: volitatud pastor ei saa ordineerida teist pastorit ning pastori volitamine on piirkondlik, see kehtib antud juhul üksnes Eestis. Kõiki teisi talitusi on volitatud pastoril õigus läbi viia samamoodi nagu ordineeritud pastoril. Nii volitamisele kui ka ordineerimisele eelneb töö liidus vastu võetud ordinatsioonikava järgi. Hele ja Marge volitamise ning Toivo ordineerimise on eelnevalt heaks kiitnud Eesti liidu nõukogu ning seejärel Balti uniooni nõukogu.

Andres tutvustas kõiki pastoreid kogudusele ning sõnas kumbagi talitust läbi viies, et pastori ülesanne on hoida ja hooldada Jumala kogudust, Jeesuse Kristuse jüngreid, ning teha evangeeliumitööd neile, kes ei ole veel Jumalast kuulnud. Enne õnnistuspalvet esitas Andres pastoritele ka küsimuse, kas nad soovivad seda tööd teha vastavalt oma kutsumisele ja sellele, kuhu neid saadetakse. Nii volitamise kui ka ordineerimise õnnistuspalve ajaks kutsuti ette kõik ordineeritud pastorid kui ka kogudusevanemad.

Pärast neid erilisi talitusi jätkus jumalateenistus Mervi Cederströmi jutlusega, mille aluseks oli kirjakoht Esra raamatu algusest. Mervi jutustas loo vangipõlvest vabanenud ning Jeruusalemma naasnud iisraellastest, kes hakkasid üles ehitama templit ja kes moodustasid grupi, kus oli neid, kes mäletasid endisi aegu, kui ka neid, kes olid kasvanud võõrsil. Kasutades võrdlusena muistset kogudust, ütles Mervi, et koguduses peaks olema koht erisugustele vanusegruppidele ja erinevatele emotsioonidele.

Vaata jumalateenistuse salvestust siin. 

Aastakoosoleku esimene päev

Pärastlõunal algas töökoosolek liidu esimehe aruandega, milles Andres andis põgusa ülevaate hetkeolukorrale seoses sõja ja keerulise majandusliku olukorraga ning sidudes need koguduse eluga, tõdes, et me oleme suutnud hoida ühtsust ning toimetada seatud eesmärkide nimel.

Möödunud aasta tähelepanuväärsemad seigad on seotud juubeliaastaga – nii liit kui ka mõnedki kogudused tähistasid aastapäeva. Samuti on jätkatud osalemist Balti uniooni magistriõppeprogrammis, kus on möödas esimene õppesessioon.

Loe liidu esimehe aruannet siin.

Pärast liidu esimehe aruannet jagati aastakoosoleku saadikud nelja gruppi ning nendes gruppides käisid liidu tööharujuhid ja administratiivjuhid esitamas oma aruannet ja vastamas küsimustele. Töö väikestes gruppides vältas õhtuni. Samal ajal said aruannetest osa ka kõik seda soovinud koguduseliikmed, kel oli võimalus vaadata otseülekannet tööharujuhtide ja liidu juhtide intervjuudest.

Loe kõiki aruandeid siit. Lugeda saab peasekretäri ja laekuri aruannet. Tööharudest on esindatud lastetöö, noortetöö, rajaleidjate töö, pastorite ühendus, kommunikatsioon (telemeedia ning trükimeedia), koguduste rajamise töö, misjonitöö, Terve Elu Keskus ja Rõõmusaare laagrikeskus.

Vaata aruannete stuudioarutelu siin. 

Liidu nõukogu koosolek

Pärast aruandeid jäi veel kokku liidu nõukogu. Päevakorra esimene punkt oli väljastada uus tööluba hommikusel jumalateenistusel volitatud ja ordineeritud pastoritele. Teise päevakorrapunktina oli arutluse all telemeedia töö organiseerimine ning nõukogu kiitis heaks ettepaneku suurendada praeguse infosekretäri Kaile Tuvi töökoormust 25% võrra kuni 75%-ni, nii et Kaile töökohustuste hulka kuulub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023 telemeedia koordinaatori töö. Eeskätt on see seotud stuudioga: selle välisilme kujundamine ning sisuga täitmine. Arutluse all oli, et siiani on väga hästi edenenud töö tehnika vallas, kuid sisu osas on töö jäänud tagasihoidlikumaks. Kolmas päevakorrapunkt oli seotud liidule kuuluva Tondi 26 hoone gaasikatla lekkest tuleneva vajadusega katel kiiresti uue vastu välja vahetada. Uue katla hinnapakkumine on ligi 3500 eurot ning nõukogu kiitis heaks otsuse katel välja vahetada ning katta kulud Terve Elu Keskuse fondist. Liidu nõukogu järgmine plaaniline kokkusaamine on 5. märtsil.

Aastakoosoleku teine päev

Pühapäeval aastakoosolek jätkus. Plaanis oli kaks punkti: liidu strateegilise plaani ülevaatamine ning 2023. aasta eelarveprojekti kinnitamine.

Esimesena saadi uuesti kokku laupäeval moodustatud gruppides ning võeti ette liidu strateegiline plaan aastateks 2021–2025 – üks selle plaani punkte sätestab, et liidu aastakoosolekul analüüsitakse tehtut ja tulevat. Liidu esimees soovis, et kõik grupid tuleksid ühte ruumi tagasi vastusega kolmele küsimusele: mis on siiani käima läinud või lausa tehtud, mis on oluline, aga ei liigu praegu edasi ning mis on sellest plaanist puudu või mis on seal liigne? Pärast arutelusid gruppides andis iga grupi esindaja lühikese ülevaate arutletust. Arutelude kokkuvõtetest jäi kõlama kõigi liikmete kaasatus – mõte sellest, kuidas ikkagi kaasata koguduse tegemistesse rohkem inimesi kui seni; misjonivaldkond – käesolev aasta on üleilmse koguduse peakonveretsi poolt kuulutatud misjoniaastaks Euroopas. Kuidas selle mõttega edasi minna ja kuidas läheb tööle meie liidu vastloodud misjoni tööharu. Arutleti Terve Elu Keskuse ning meediatöö (misjoni)eesmärkide üle. Andres sõnas arutelusid kokku võttes, et selline strateegilise plaani ülevaatamine on oluline, kuna kui aruandeid koostades või lugedes võib jääda tunne, et me teeme ja töö laabub, siis strateegilise plaani ülevaatamine toob meid tagasi kunagi seatud eesmärkide juurde.

Teises punktis andis liidu laekur Jaanus-Janari Kogerman ülevaate eelarveplaanist. 2023. aasta planeeritud brutokümnis on 930 000 eurot, sellest netokümnis on 764 460 eurot. Liidu tööks jääb 82,8% kümnisest; liidul on kohustus saata divisjoni 5% (millest divisjon saadab tagasi 02%), 2,3% peakonverentsile ning 15% unioonile (millest unioon saadab tagasi 5%). Töötasud moodustavad 57,6% netokümnisest (2021. aastal 61,4% ja 2022. aastal 58%). Jaanus sõnas, et liidus kehtib põhimõte, et töötasud ei lähe üle 60% netokümnisest.

2023. aasta palgamääraks kinnitati 1670 eurot, 2022. aastal oli see 1500 eurot. Mitteordineeritud pastorid saavad sellest määrast vahemikus 80–95%. Jaanus-Janari selgitas, et see sõltub nii haridustasemest kui ka tööstaažist. Ehitusfondi planeeritakse 34 100 eurot tulu (võrreldes möödunud aastaga 10 000 eurot rohkem), mis tuleb annetustest (neli korda aastas) ja Eesti Kirikute Nõukogu kaudu saadavast riigieelarvelisest rahast. Ka misjonifondi annetusi kogutakse neli korda aastas, tänavu on sinna planeeritud uue venekeelse koguduse (uue koguduse nimeks on otsustatud panna Pärl) rajamise kulud ja muude misjoniprojektide kulud. Kokkuvõttena on 2023. aasta eelarve kuludesse planeeritud 772 054 eurot.

Aastakoosolek lõppes palvega väikestes gruppides.

Piltide autor: Anne Vahtramäe