Minge!

Elame muutuste ajas – seda lauset kuuleme ikka ja jälle – ja ega saagi sellele vastu vaielda. Maailm ja olud meie ümber täna pole enam need, mis olid aasta alguses, ammugi mitte need, mis nad olid sada aastat või tuhat aastat tagasi. Me elame muutumises. 

Aga misjonitöö – ülesanne, mille Jeesus jättis oma järelkäijatele 2000 aastat tagasi? Kui palju on muutunud misjonitöö olemus või kas üldse on muutunud?

Jeesuse jäetud ülesanne on üheselt ja lihtsalt sõnastatud: „Ja Jeesus astus nende juurde ja kõneles neile: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.“ Mt 28:18–20

Minge – see üleskutse kõlab kõigile neile, kelle südames on vähimalgi määral soov tunnistada Jeesust Kristust, olla Jeesusele kuulekad. Üleskutse kõigile neile, kes tunnistavad, et soovivad astuda Jeesuse jälgedes.

Elades muutuste ja uuenduste keskel, tahame kõike teha uutmoodi, ometi ei tohi unustada ka neid lihtsaid ja algseid tõdesid, mis toimisid siis, kui läksid välja Jeesuse jüngrid. Sellepärast meenutame, kuidas tegid tööd Jeesuse esimesed jüngrid, nemad, kellest saigi alguse minemine ja kuulutamine tänapäevases mõistes.

Jeesuse jüngrite jaoks algas misjonitöö Püha Vaimu tulekuga, just nii nagu Jeesus oli neile lubanud vahetult enne, kui Ta pilvedel üles taevasse läks: „Te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni.“ Ap 1:8

Just nii läkski – Peetrus ja teised apostlid seisid ühtäkki suure rahvahulga ees ja tunnistasid Jeesusest Kristusest, selgitades ja õpetades. Aga nad ei olnud selles töös üksi jäetud, ei olnud ehmatust, et nüüd on Jeesus läinud ja nüüd peame ise mingil moel hakkama saama. Ei, jüngreid ei jäetud omapead kuidagi hakkama saama, vastupidi, nad teadsid ja kogesid, kuidas Püha Vaimu väes nad olid juhitud ja julgustatud. Jüngrid seisid rahvahulkade ees kartmatult tunnistust andes, nii et kuulajailgi tekkis küsimus, millise väega nad seda teevad. 

See küsimus tekkis ka ülemail ja vanemail, kes lasid Peetruse ja Johannese koguni vangistada, et siis aru pärida. „Ja nad panid apostlid endi keskele seisma ja pärisid: „Missuguse väega või millise nime abil te olete seda teinud?“ Siis Peetrus, täis Püha Vaimu, ütles neile: „Rahva ülemad ja vanemad! Kui meid täna üle kuulatakse vigasele inimesele tehtud heateo pärast, mille läbi ta päästeti, siis olgu teile kõigile ja kogu Iisraeli rahvale teada, et see sündis Jeesuse Kristuse, naatsaretlase nime abil, kelle teie lõite risti, aga kelle Jumal on üles äratanud surnuist.““ Ap 4:7–10

Ka ähvardustes mitte kuulutada Jeesusest Kristusest, said nad julgustust. Kogudus koos palvetas tekkinud olukorra pärast „ja nende palve järel kõikus paik, kus nad olid koos, ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ja nad kõnelesid Jumala sõna julgesti“. Ap 4:31

Huvitav on tähele panna, et apostlite Jeesusest kuulutamine ei piirdunud üksnes nende inimestega, kes ise kogunesid nende ümber. Toimusid ka üks-ühele kohtumised. Ja taas oli kohtumiste korraldajaks Püha Vaim. Üks näide sellisest kohtumisest on Filippuse ja Etioopia kojaülema kohtumine. Püha Vaim juhatas Filippuse üksildasele kõrbeteele, kus reisis oma tõllas mees, kellel olid küsimused, kes ootas selgitust ja mis kõige olulisem, ta oli südames valmis vastu võtma Jeesuse oma isiklikuks Päästjaks.

Ka pikemaid misjonireise võeti ette Püha Vaimu juhatusel: „Kui need siis Issandat teenisid ja paastusid, ütles Püha Vaim: „Eraldage mulle Barnabas ja Saulus tööle, milleks ma olen nad kutsunud!“ Siis nad paastusid ja palvetasid, panid oma käed nende peale ning saatsid nad teele. Kui nad olid Püha Vaimu poolt teele saadetud, tulid nad alla Seleukeiasse ja purjetasid Küprosele.“ Ap 13:2–4

Jeesuse järgijate töö ja tegevus oli pühendunud ja mitmekülgne, igaüks töötas andega, mis talle oli antud, kuid kõik see oli toetatud Püha Vaimu poolt. Jeesuse järgijatele andis Püha Vaim julguse ja väe ka märtrisurma minnes ustavaks jääda. Piiblis on meil aruanne esimesest märtrist Stefanosest: „Stefanos aga, täis Püha Vaimu, vaatas ainiti taevasse ja nägi Jumala kirkust ning Jeesust seismas Jumala paremal käel ja ütles: „Ennäe, ma näen taevaid avanevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal käel.“ Ap 7:55–56

Jeesuse tõotus „ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni“ kehtib meile jätkuvalt ja ikka veel juhib ja julgustab Püha Vaim neid, kes on valmis vastama Jeesuse üleskutsele minna kõike maailma.

Püha Vaim julgustab igaüht töötama selle talendiga, mis on talle antud. Kui on rohkem ja rohkem neid, kes on valmis vastama Jeesuse misjonitöö kutsele, siis ei ole vaja valida, milline misjonitöö viis on olulisem, töötegijaid jätkub igaks vajaduseks. Olulised on kõik misjonitöö tahud. Püha Vaim avab võimalused tunnistada nii suurte rahvahulkade ees, väikestes gruppides kui ka üks-ühele vestlustes, olla tunnistajaks nii kodus kui võõrsil, nii lähedastele kui võõrastele. 

Jaa, meie muutunud maailm on vaid avardanud töötegemise võimalusi, lisandunud on hulgaliselt erinevaid meediakeskkondi, mis on üha lihtsamini kasutatavad. Seega peaks me igaüks peeglisse vaatama ja mõtlema, millised on minu oskused, võimalused, millised on minu anded, ja eelkõige paluma Püha Vaimu juhatust, et näha oma võimalusi ja näha enda ümber inimesi, kes ootavad küsimustele vastuseid. 

Meile antud talente Püha Vaimu väes kasutades ja neid arendades saavutame misjonitöös parima tulemuse. Ära salga maha oma võimalusi, ole valmis tunnistama Jeesusest Kristusest!

Jeesuse sõnum oma jüngreid läkitades – minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal – on meile julgustuseks, et meid pole jäetud omapead nuputama, kuidas üht või teist asja teha. Püha Vaim on tegev inimeste südames, Tema juhib olukordi ja suunab meie kuulutustööd. 

Piibli aruandest loeme, et Peetrus oli kartmatu misjonitöö tegija, kes kasutas iga võimalust Jeesusest kuulutamiseks. Oma kirjas Peetrus kutsub teisigi teenima: „Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad. Kui keegi räägib, siis ta rääkigu nagu Jumala sõnul, kui keegi teenib, siis teenigu nagu selle jõuga, mille Jumal annab, nõnda et Jumal saaks kõigiti austust Jeesuse Kristuse kaudu, kelle päralt on kirkus ja võimus igavesest ajast igavesti! Aamen.“ 1Pt 4:10–11

Kas on siis misjonitöö muutunud sellest ajast, kui Jeesus oma järelkäijatele misjonikäsu andis? On ja ei ole. Võimalused ja vahendid on suurenenud, kuid misjonitöö põhiolemus on jäänud samaks. Misjonitöö toimub Püha Vaimu väes ja toel ja nende inimeste kaudu, kes südamest armastavad oma Päästjat ja Õnnistegijat.