Keto dieet on ülimalt populaarne nii Põhja-Ameerikas, Euroopas kui ka Eestis. Kuid kui sa kaalud seda proovida või oled juba alustanud, oleks ehk hea teada, millised terviseriskid sellega kaasnevad ja kas see sulle ikka sobib.
Keto dieet põhineb eeldusel, et kui süsivesikute tarbimist järsult vähendada või üldse lõpetada, peab keha leidma mõne teise peamise energia allika. Ja selleks on antud juhul rasv.
Ehk siis kui tahta ketogeenset dieeti õigesti teha, ei piisa ainult süsivesikute vältimisest vaid uueks peamiseks energia allikaks peab saama rasv. Selleks, et see juhtuks, peab päevasest energiast vähemalt 70% tulema rasva põletamisest.
Paneme selle perspektiivi, Eesti riiklike toitumissoovituste kohaselt peaks tasakaalustatud toitumise juures rasvade osakaal päevasest energiast jääma 25-35% vahele. Vähendatud süsivesikutega, kuid siiski tasakaalustatud menüüs, võib rasvade osakaal tõusta kuni 40%. Keto korral on rasvade osakaal sellest umbes kaks korda suurem.
Keto dieedil on oma koht
Keto dieet on pärit meditsiinisüsteemist, kus seda kasutati algselt laste epilepsia ravis. Tänapäeval on selle praktika asendanud tõhusad ravimid. Samuti on ketot kasutatud edukalt kaalulangetamiseks. Mõned uuringud on näidanud, et see võib teatud juhtudel olla peaaegu sama tõhus, kui rasvavaene dieet.
Kuna kehakaal on tihedalt seotud ka teist tüüpi diabeediga, on ka selles vallas Keto dieediga lühiajaliselt teatavat edu saavutatud. See on aidanud veresuhkru taset taltsutada ja insuliini tundlikkust tõsta. Selles vallas on palju vastuoluliste tulemustega uuringuid.
Mõned uuringud on viidanud võimalusele, et ketogeensest dieedist võib abi olla südamehaiguste, teatud tüüpi vähi, Altzheimeri ja Parkinsoni tõve ravis. Kuid need on veel vähe uuritud valdkonnad.
Siiski on keto meditsiini ringkondades jäänud vastuoluliseks teemaks
Vaatamata nimetatud positiivsetele tulemustele on tervisevaldkonna inimesed ketogeense dieedi tervislikkuse osas polariseerunud.
Mõni ekspert ütleb, et ketogeenset dieeti tohib rakendada ainult meditsiinilise järelvalve all ja piiratud aja jooksul, sest see võib teha rohkem kahju, kui kasu. Teised kardavad, et kasvava populaarsuse juures võib sellest saada järjekordne moe dieet, mille järgi haaravad meeleheitlukud kaalulangetajad. Samas mõnede asjatundjate jaoks ületab kasu selgelt võimalikud probleemid.
Ketoga kaasnevad terviseriskid
Keto dieet kui moenähtus on suhteliselt värske asi, kuid tänu selle pikale ajaloole epilepsiahoogudega võitlemisel on kõrvalmõjud suhteliselt hästi dokumenteeritud.
Ketoga kaasnevatest lühemaajalised kõrvalmõjud on üldiselt hästi tuntud. Nendeks on iiveldus ja oksendamine, kõhukinnisus või kõhulahtisus, peavalu, väsimus, ärrituvus, keskendumisraskused ja ajuudu, nõrkus, lihaskrambid ja valulikkus, pearinglus, kõhuvalu, magamisraskused ja suhkruisu. Neid gripilaadseid sümptomeid kutsutakse kokkuvõtlikult ka keto gripiks. Need kestavad üldjuhul ühest nädalast kuni ühe kuuni ja neil ma pikemalt ei peatu.
Pikemat aega keto dieedile truuks jäädes kaasnevad aga mõned olulised terviseriskid, nagu:
- nõrgemad luud,
- liigselt rasvunud maks,
- neerukivid,
- mikrotoitainete puudus
- ja palju muud.
Vaatlen neist olulisemaid riske lähemalt.
Halb neerudele
Keto dieediga võib kaasneda madal elektrolüütide ja vedeliku tase, mis kombineerituna suurema urineerimisega võib viia oluliste elektrolüütide, nagu naatrium, magneesiumi ja kaalium, liiga suure kaoni, mis omakorda muudab neerud tõsistele kahjustustele haavatavaks.
Dehüdratsioon ehk vedelikupuudus võib põhjustada peapööritust, neerude kahjustusi või neerukivisid. See võib tekitada südame arütmiat, sest elektrolüüdid on olulised südame normaalse töö tagamiseks. Ebaregulaarne südame löögisagedus on tõsine asi ja võib lõppeda surmaga.
Lisaks suurendavad suures koguses munad, liha ja juust neerukivide riski. Aga just need rasvarikkad toidud on keto dieedi puhul peamised energia allikad, kuna need ei sisalda süsivesikuid.
Suures koguses loomse toidu tarbimine muudab uriini happelisemaks ja seeläbi väljub kehast koos uriiniga rohkem kaltsiumi, mis on seotud neerukivide suurema riskiga.
Kindlasti peaksid keto dieedist hoiduma kroonilise neeruhaigusega inimesed, sest see võib haigust süvendada. Üldiselt soovitatakse neeruhaigusega inimestele madala valgusisaldusega menüüd. Keto seevastu on keskmise või kõrge valgusisaldusega.
Toitainelised küsimused
Mitmed eksperdid on tõstatanud küsimuse, kuidas mõjutab tervist pikas plaanis nii suures koguses ebatervislike rasvad tarbimine nagu keto seda eeldab?
Keto dieet on väga vaene teatud tervislike puuviljade, aedviljade, teraviljade ja kaunviljade poolest. Ilma nendeta võib jääda ilma olulistest kiudainetest, vitamiinidest, mineraalidest ja fütotoitainetest, mida saab ainult nendest toiduainetest. Sellega kaasneb pikas perspektiivis luude hõrenemine ja krooniliste haiguste suurem risk.
Ketogeense dieedi järgijatel on dokumenteeritud 17-ne mikrotoitaine puudus. Lastel on diagnoositud skorbuuti ning mitmed on surnud seleenipuuduse tagajärjel. Mitmed uuringud on eriliselt välja toonud kaltsiumi, D-vitamiini, magneesiumi ja fosfori puuduse.
Üks moodsate dieetide toitainelist koostist vaadelnud uuring toob välja, et väga madala süsivesikute osakaaluga dieedid nagu Atkins, mis on väga sarnane ketogeensele dieedile, sisaldavad 27-st kehale vajalikust toiduga saadavast vitamiinist ja mineraalist ainult 12-st.
Ka on sadu uuringuid, mis kinnitavad, et taimedel põhinev terviktoit vähendab märkimisväärselt Altzheimeri, südamehaiguste ja teist tüüpi diabeedi riski.
Mikrobioota jääb nälga
Tõsi, mineraalide ja vitamiinide puudust saab kompenseerida toidulisanditega. Kuid kuidas asendada prebiootikume (8 erinevat liiki kiudaineid), mida sisaldavad ohtralt täisteraviljad ja kaunviljad ning mis on toiduks meie soolemikroobidele?
Pole ime, et kõhukinnisus on üks sagedasemaid keto dieedi kõrvalmõjusid. Kuid oma mikrobioota näljutamisel on lisaks kõhukinnisusele veel terve rida negatiivseid tagajärgi. Muuhulgas on leitud, et ketogeensed dieedid vähendavad meie mikrobioota mitmekesisust. Mis omakorda on seotud kehakaalu tõusuga.
Ja küsimus ei ole ainult kiudainetes, mida samuti pakutakse kapslites. Nimelt on leitud, et umbes 7% toiduga saadud rasvast, eriti küllastunud rasvhapped (mida me saame peamiselt loomset päritolu toiduainetest), jõuavad jämesoolde, mõjutades soolebiootat suunas, mis suurendab rasvumise ning kroonilise põletiku riski.
Artikkel jätkub Terve Elu Keskuse blogis, loe edasi...
In English