Jaan Tätte on kirjutanud laulu „Ilus hetk“, mis algab sõnadega: „Mõni hetk on elus ilusam kui teine, mõni hetk on kohe väga, väga ilus…“ Mis aga teeb hetke ilusaks? Kas ilus vaade või ilusad inimesed või eluhoiak, mis otsib ja märkab ilusaid hetki?
Ma usun, et suve hakul on inimeste ootuseid kogeda ilusaid hetki suuremad. Seda toetab mõnus soe päikesepaiste, sõbrad, puhkus, kaunis loodus meie ümber, kaunis kodu, kuhu on loodud arvukalt paiku ilusate hetkede jaoks. Seetõttu sisaldavad ka suveplaanid tihti selliste kohtade loomist, kus oleks võimalik ilusaid hetki nautida.
Sel kevadel sattusime Joosepiga ühe lamamistooli peale, mida muidu polnud plaanis osta, aga mõte sellest, kuidas sa oma terrassil lamad sellel toolil, sooja päikese käes ja naudid sooja, ja rahu, ja… kogu see pilt oli lihtsalt ahvatlev ja väga ilus. Reaalsus on see, et ma olen sellel toolil vist kokku kaks korda lamanud, isegi Ikeast tellitud pehme kate pole nende kordade arvu suurendanud. Joosep on vast paar korda sinna korraks äärele istunud. Rohkem oleme pidanud kiiruga pehmendust vihma käest päästma ja sellele mingi ajutise varjupaiga leidma.
Samuti on meie aias paar ilusat varjupakkuvat puud, mille all oleks kuumal suvepäeval mõnus istuda. Peaks sinna pingid panema? Väliköögis oleks suvel väga ilus värskeid kartuleid keeta ja kala praadida. Peaks köögi ka ehitama. Selle suve projekt oli hoopis uus kasvuhoone, kus oleks ruumi taimi ette kasvatada ja laud, kus saaks neid pikeerida, korrapäraselt seatud tööriistad ja kastekannud reas. Küll oleks seal ilus toimetada! Kevadel saabki uues kasvuhoones toimetama hakata. Selle ehitamiseks on kulunud palju aega, raha ja kondijõudu. Kas lõpuks see hetk on siis nii ilus nagu see unistus sellest?
Taimed venivad välja ja aega jääb väheks. Keegi ei tule appi. Ilm ja vesi on liiga külm või on liiga palju muid kohustusi. Kus on ilus hetk?
Tundub, et meid on selles tarbimisühiskonnas väga ilusti ära koolitatud. Selleks, et mingit tegevust nautida, on sul vaja seda ja seda ja seda asja. Tegelikult ei vaja me asju enda ümber, et elu oleks ilus, vaid soovi ja igatsust näha ilu, nautida hetke. Lamada kasvõi kõval terrassilaual ja vaadata pilvi, teha lõke ja küpsetada seal kala, tunda kevadel pikeerimise ajal sõrmede vahel märga mulda ja nuusutada tomativarre lõhna.
Mulle on alati meeldinud ilusad raamatud ja märkmikud. Soomes noortekongressil oli ka võimalus adventkirjastuse raamatuid osta. Letile oli tekkinud ka mitmesuguseid palvepäevikuid ja julgustavate salmidega märkmikuid, värviraamatuid jne. Hoidsin käes ühte sellist toredat palvepäevikut ja see mõte oli nii ilus, et igal hommikul ma võtan selle päeviku ja kirjutan sinna oma palved. (Ma olen kohutav päeviku täitja. Mu rekord on vist neli päeva.)Aga kui mul on see ilus päevik, siis oleks ju nii ilus seda täita, see ilu nagu motiveeriks ka natuke palvepäevikut pidama? Õnneks jõudis kaine mõistus järele ja sain aru, et 99% tõenäosusega ma ei hakka sinna ilusasse päevikusse mitte kui midagi kirjutama. Läksin sealt ära ja otsisin järgmisel hommikul äpi, mis annab võimaluse seda sama teha. Ainus vahe on selles, et see äpp saadab sulle niikaua märguandeid kuni oled midagi kirjutanud. Tüütu, aga toimib. Ma loodan.
Kuidas siis ikkagi näha ja nautida ilu seal, kus tundub, et on ainult harjumus, rutiin, kohustused, kõik on justkui vana ja tuttav. Mis ilu seal on? Küsimus Jaan Tättele – kuidas saab päikesesse kissitav inimene ilus olla?
Ma arvan, et ilu saladus on tänulikkus. Tänulikkus iga hetke eest. Oskus korraks peatuda ja nautida, märgata ilu hetkes, kaaslastes, mõtetes, piibli salmis ja vaikuses või ka lärmis.
Koguja 5:17 ütleb: „Vaata, mida ma olen näinud olevat hea ja ilus: süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kogu oma vaevast, millega keegi ennast vaevab päikese all oma üürikesil elupäevil, mis Jumal temale on andnud – sest see on tema osa.“ Kirjas koloslastele on üleskutse: „Ja teie südameis valitsegu Kristuse rahu, millesse te olete kutsutud ühe ihuna. Ja olge tänulikud!“
Tänulikkus teeb elu ilusaks ja tänulik inimene on üks äärmiselt ilus inimene – nii seest kui väljast.