Haapsalu koguduse 115. aastapäev

Hingamispäeval, 17. septembril tähistas Haapsalu kogudus 115. aastapäeva, mille motosalmiks oli valitud Psalm 89:6: „Ja taevad tunnistavad su imetegusid, Issand,ja sinu ustavust pühade koguduses.”

Aastapäev algas kohalike jaoks juba varem, kuid kell 11 lauldi avatuks piiblitund, mis toimus gruppides. Haapsalu koguduse pastor Marge Randlepp sõnas, et ka aastapäeva piiblitunnis sooviti luua väikegrupiõhustikku. Lastetundi, kuhu oli tulnud väga palju lapsi, juhatasid Angelika ja Inna.

Jumalateenistusel teenis lauluga Ootuse koor ja naisansambel, samuti perekond Kase ansambel. Enne Sõna jagamist kuulati tervitusi. Marge tervitas Haapsalu koguduse liikmeid ja aastapäeva külalisi mõtisklusega taevast. „Olen tajunud Jumala aulisust – praegu on õhtuti nii ilusad taevad ja taevas on kui Jumala rüü või kuue kangas, nagu Psalm 102 sellest on räägitud. See kangas muutub kogu aeg ja sel on palju erinevaid varjundeid – Jumal näitab meile oma kuube kogu aeg.“ Balti uniooni tervitused andis edasi selle esimees Ivo Käsk, kes rääkis, kuidas 1990ndatel koguduse liikmeskond paljuski vahetus. Ühelt poolt on see koguduse tugevus, kuna näitab paindlikkust ja muutuses olemist, teisalt, sõnas Ivo, on see ka nõrkus, kuna nii jäävad puudu traditsioonid, mis keerulistel aegadel edasi kannaks. Ka Rein Käsk, Haapsalu koguduse kunagine pastor, rääkis mõne mälestuse ning nentis kahetsusega, et sellest ajast, kui tema noore mehena Haapsallu tuli, on kogudusse jäänud vaid paar inimest. Ajaloominutite tarvis oli Ardi Tedrekin kokku pannud ülevaatliku video, kus sai näha kõiki Haapsalu koguduse pastoreid ning mis tegi kokkuvõtte koguduse ajaloost.

Jutluse pidas Eesti liidu esimees Andres Ploompuu. Ta kõneles, kuidas meil on tänu- ja ülistuskultuur kuidagi kaduma läinud. Andres mõtiskles, et üks põhjus selleks võib olla, et me ei ela diktaatorlikus riigis, kus juhtide pildid on suurelt seina peal, vaid esindame pigem skandinaavialikku elustiili – ja see on mõjutanud ka seda, miks ülistame vähem Jumalat. Andres rõhutas, et ülistamine, kiitmine ja tänamine võiks olla rohkem au sees, ka üksteise märkamine.

Pärast jumalateenistust oli kirikusaalis ühine lõunasöök. Marge sõnas, et kuna kiriku II korrus on osaliselt Ukraina põgenike päralt, siis ei saa praegu neid ruume kasutada. „Saime suures saalis süüa, laud oli rikkalik ja meeskond, kes selle ette valmistas, suur.“

Pärastlõunal oli ka ristimisteenistus, mil kogudusega ühines juba paar aastat koguduses käinud Ain. Pärast ristimist oli soovijail võimalus kõigi ees Ainile oma soovid edasi öelda ja kogemustest jagada, mida on vaja selleks, et jääda ustavaks kogudusele ja Jumalale. „Nii mõnedki kasutasid seda võimalust,“ ütles Marge.

Õhtupoole said kõik soovijad minna mere äärde talisupluskeskusesse, kus oli kaks tünnisauna ja kaks tavalist sauna ning leiliviskamise vahele sai ka merevette minna. „Alguses oli tunne, et õues on väga külm, aga saunakuumusest oli väga äge vette minna. Ületati ennast ja see andis ka toreda tunde,“ sõnas Marge ning lisas, et kaetud oli ka suupistete laud. „Osaduslik õhtu oli ja tore oli. Hingamispäev saadeti ära „Õhtupäikese“ laulmisega. Tore päev oli ja on hea meel, et nii palju inimesi tuli meie koguduse aastapäevale kaasa elama. Pingid olid täis, laul kõlas üle saali ja see tunne oli lihtsalt suurepärane,“ ütles Marge päevale tagasi vaadates.