1. mai õhtul, mõned tunnid enne päikeseloojangut planeedil Maa kiirustas taevakõrgustesse üks ingel. Tema teenistus kaitseinglina oli alanud 86 aastat 2 kuud ja 14 päeva tagasi, külmal veebruaripäeval kauges Siberi külas, kui Eduard ja Marie Kasaku perre sündis teine poeg. Ingel oli väga rõõmus, kui vanemad otsustasid panna tema kaitselausele nimeks Johannes, sest palju Maa-sajandeid tagasi oli ta koos lugematute taevaolenditega suure huviga jälginud ühe teise Johannese imetlusväärset elu ja suuri tegusid, kui ta valmistas teed Taevakuninga Poja sünnile inimesena. Ingel rõõmustas, sest ka beebi-posi ema armastas ja teenis Taevakuningat. Ta teadis, et ka selle Johannese elus tuleb ette palju raskusi, kannatusi ja läbielusid, kuid armastus Taevakuninga vastu annab temalegi tugeva selgroo, optimismi ja jõu. Ja et kõik need aastad, kuud ja päevad, on tema ustavalt oma kaitsealuse kõrval, varjates elutormides ja kaitstes oma tiivaga surmaohtude eest.
Ingel kiirustas taevasse, Jumala trooni ette, kaasas midagi väga väärtuslikku. Päris kindlasti kõige väärtuslikum osa inimesest: tema intellekt, iseloom – inimese vaim. Seal sulges ta ühe raamatu, kuhu on üles märgitud kõik Johannese armastusest kantud teod ja sõnad, kus iga eksimuse taga seisab sõna „andestatud“, lepitatud Kristuses.
Ingel teab, et tema teenistus ei ole veel päriselt läbi. Ühel päeval – varsti – kiirustab ta koos lugematu arvu teiste inglitega veelkord tagasi planeedile Maa. See saab olema ainukordne ja võrratu hetk, kui Taevakuningas kutsub haudadest välja kõik, kes on Temasse uskunud, Temale lootnud ja Teda armastanud. Ingel sirutab käe, et tervitada uut Johannest, kellel pole enam halle juukseid ega kortse, kellel enam kunagi ei lähe vaja karke, kelle näol on kirjeldamatu rõõm, sest tema lootus ei jätnud teda häbisse. Tema kõrval on taas armas abikaasa Elena, pojake Olev, isa ja ema, usukaaslased… Kas ka sina ja mina?
Hea sugulane, sõber, naaber! Võib-olla sa ei usu seda, kuid ka sinul on siis võimalik temaga kohtuda! Kui papa, kui vend Johannes, kui naabri-Juku, kui inimene nimega Johannes Kasak oli sulle kallis ja tähendusrikas, siis ei pea sa ütlema: „Hüvasti igaveseks!“ Sa võid koos minu, minu abikaasa ja minu lastega öelda: „Kohtumiseni ülestõusmispäeva hommikul, kallis isa, kallis äi ja vanaisa!“ Sest see lootus ei jäta häbisse!
In English