Ikka on nii olnud, et peakonverentsi (PK) vastvalitud juht on oma esimese intervjuu andnud ajakirjale Adventist Review (AR). Selle intervjuu tegid ARi peatoimetaja Bill Knott ja uudistejuht Marcos Paseggi St. Louisis ühes korvpallimeeskonna riietusruumis vaid mõni minut pärast seda, kui Ted Wilson oli uuesti (kolmandat ametiaega järjest) PK juhiks valitud.
Sellest, kui adventkogudus on kutsunud peakonverentsi juhi teenima kolmandat ametiaega, on möödas pea 50 aastat. Mida tähendab sinu jaoks võimalus juhtida kogudust nii pikka aega järjest?
See kogemus muudab mind alandlikuks. See ei tee mind kuidagi enesekindlamaks. Ma tunnistan, et me peame keskenduma sellele ülesandele, mille Jumal on oma ülejäänute kogudusele andnud – see on kolme ingli sõnumi kuulutamisele. Ma loodan, et saan aidata aina enamatel koguduseliikmetele mõista oma vastutust ning aidata ka kohalikke kogudusejuhte mõistmisel, et me läheneme lõpule ja peame keskenduma sellele, mis on Jumala plaanid oma koguduse jaoks.
Kas sul on mõtteis algatusi, ehk selliseid, millega sa ei ole veel tegelenud?
Me kahekordistame oma jõupingutusi ärkamise ja reformatsiooni valdkonnas. See on midagi, mida me vajame iga päev. Samuti keskendume nüüd laiaulatuslikumale tervisetööle, mis on evangeeliumi parem käsi – nii nagu Jeesus seda tööd tegi. Need asjad on loomulik tagajärg meie suhtele Issandaga. See on evangeelium praktikas. Seega: me rõhutame rohkem seda, et tervisetöö ja kolme ingli kuulutus on omavahel seotud, kuna prohvetliku vaimu kaudu on meile öeldud, et kolmanda ingli sõnum on otseses seoses tervisemisjoniga. Tervisemisjon ei ole meie sõnum, vaid selle parem käsi. Me hakkame seda rohkem misjonilinnade projektis kasutama. Ja veel ei ole otsa saanud need linnad, kus tööd tuleb teha. Meil on veel palju tööd ees, aga ma ei usu, et meil on palju aega, sest Issand tuleb väga varsti.
Ja muidugi kõigi liikmete kaasatus, meie koguduse strateegiline plaan „Mina lähen“ jätkub veel kolm aastat. See plaan on käivitunud kogu maailmas, kuna see on isiklik ja selle keskmes on misjon. Üks asi, millele ma veel soovin rohkem tähelepanu pöörata, on kutsuda meid kõiki üles anuma Püha Vaimu hilise vihma pärast.
Me räägime praegu riietusruumis, kus treenerid sportmängude vaheajal oma meeskonnaga räägivad. Kui võtame hetkeks selle metafoori, siis mida tähendab sinu jaoks see roll, mille oled taas vastu võtnud?
See tähendab kindlasti seda, et me peame töötama meeskonnana. See on kindel. Ei saa nii, et tõmbad paari niiti ja kõik hakkab juhtuma. Eriti kirikustruktuuris, mis on põhimõtteliselt vabatahtlike organisatsioon – inimesed on selle osa, kuna nad armastavad Issandat. Seda me nimetame kõigi liikmete kaasatuseks, kui igaüks teeb midagi Jeesuse heaks. See ei ole nii, et mina saan istuda kabinetis ja tõmmata paari niiti või saata paar e-kirja. Ei, see peab vastu kajama juhtides ja koguduseliikmetes ühtemoodi; me oleme millegi suurema osa kui pelgalt ühe maise ürituse kaastöölised. See on Jumala algatatud liikumine. Seega, kui räägime meeskonna metafooriga, siis meil on suur meeskond – peaaegu 22 miljonit liiget ja on väga oluline, et meie sõnum leviks. See on keeruline, sest tänapäeva maailmas on väga palju erinevaid sõnumeid. Meid on kutsutud väga erilise eesmärgiga. Ma julgustaksin meie meeskonda, meie imelisi koguduseliikmeid mõtlema sellele, missuguses ajahetkes Maa ajaloos me elame, ning teadvustama endale, et igal inimesel on töö ja koht, mille Jumal on talle andnud.
Paljud inimesed ütlevad, et üks võtmerolle sinu töös on aidata saada inimestel juhtideks – kümned tuhanded adventpastorid, sajad koguduste liitude presidendid, umbes 160 uniooni presidenti. Mida soovid neile inimestele öelda?
Iga kogudusejuht peab leidma enda viisi, kuidas suhestuda Jumala võimsa kutsega, mis meile kogudusena on antud, aga seda ei tohi häbeneda. Nad ei saa muuta seitsmenda päeva adventistiks olemise dünaamikat. Mul on tunne, et mõned inimesed tahaksid anda sellele teistsuguse definitsiooni, kuid kogudus on rajatud piibellikule alusele. Meie koguduse töötajad ja juhid, kes teadvustavad endale seda võimsat liikumist, mis on Jumalast sündinud, peavad selle omaks võtma, nad peavad sellesse investeerima kõik, mis neil on, et aidata sel Jumala väes edasi minna.
On huvitav, et kasutasid sõna „juhid“, kuna praegu on töös programm pealkirjaga „Peakonverentsi juhiarengu programm“. Me oleme astunud samme selles suunas, et tõsta esile kõik see, mida juhid peaksid silmas pidama ja see tekitab neis elevust. Hääletus selle üle seisab veel ees ja selle programmi eesmärk on arendada juhte, kelle tähelepanu fookuses on organisatsioon, struktuur ja misjon. See on osa sellest, kes me oleme.
Ma julgustan iga juhti tõeliselt tundma seda, et nad on osa millestki suuremast kui nemad ise. Nad peavad mõistma, et see suurem pilt saab välja joonistuda üksnes siis, kui nad võtavad aega Sõnaga, võtavad aega prohvetliku Vaimu tekstide lugemiseks, võtavad aega palvetamiseks. Jumal avab neile tee, kuna see töö ei ole pelgalt niitide tõmbamine ja paar häält. Ei, koguduses ei käi asjad niimoodi. Me teame seda. Inimesi innustab see, kui me ütleme, et oleme osa millestki imelisest.
Kui ma küsiksin sinult, kus sa sooviksid täna õhtul olla, siis ma tean, et sa ütleksid, et siinsamas. Seega ma küsin, kus sa tahaksid olla kahe nädala pärast.
Paari nädala pärast olen oma perega imeilusas mägises piirkonnas, mis on üks meie lemmikkohti matkamiseks. Meil on õnnestunud kõik oma tütred ja nende pered sinna kaasa võtta. Viimati käisime seal umbes neli aastat tagasi ja COVID on päris palju meie traditsiooni lõhkunud. Aga meil on nüüd plaanid paigas. Seega ma loodan olla mägedes ja matkata.