C-vitamiini ehk askorbiinhappe kasulikud mõjud on rahva seas hästi teada, kuid kas selle väärt vitamiini väga suured annused aitavad ka külmetust ära hoida või sellest kiiresti vabaneda? Sellise väitega tuli 1970ndatel välja kahekordne Nobeli preemia laureaat Linus Pauling ja selline arvamus on levinud ka paljude eestlaste seas. Uurime, kas sellistel väidetel on ka teaduslik põhi all ja kui suur on siis see suur doos, mida peaks võtma.
Ekspertide hinnangul on C-vitamiin üks tõhusamaid ja turvalisemaid toitaineid. Eesti riiklikud totiumis- ja liikumissoovitused annavad päevaseks soovituslikuks koguseks täiskasvanutele 100 mg/p. Rasedatele ja imetavatele emadele mõnevõrra rohkem, 110 mg/p. Lisaks rasedatele vajavad suuremaid koguseid ka suitsetajad (30 mg/p rohkem). Ülempiiriks on 1000 mg/p, mõne allika järgi ka 2000 mg/p, kuid väga suureks koguseks loetakse üldiselt päevast kogust, mis ületab 500 mg/p.
Linus Pauling tuli varastel välja väitega, et optimaalne päevane kogus võiks olla 2000 mg, kuid iga täiskasvanu peaks tema arvates saama vähemalt 200–250 mg C-vitamiini päevas. Kusjuures ühes intervjuus mainis ta, et esimesed 250 mg on kõige olulisemad. Iga järgnev 250 mg/p on järjest väiksema mõjuga.
Kuna askorbiinhape mõjutab meie immuunsüsteemi positiivselt, on loogiline mõelda, et sel on ka mingi mõju külmetushaigustele. Mis puudutab n-ö tavalisi keskmisi inimesi, siis uuringud siiski nii optimistlikud pole olnud, kuid mingi mõõdetav mõju on siiski leitud. Suures koguses vitamiin C manustamine (200–1000 mg/p) aitab külmetushaiguste kestust mõnevõrra lühendada.
See puudutab tavalisi täiskasvanuid, kuid mis siis, kui tegemist on sportlase või muidu suure füüsilise koormusega töötava inimesega? Tuleb välja, et suure füüsilise koormusega on C-vitamiinist külmetushaiguste tõrjumisel rohkem kasu kui tavarütmis tiksudes. Kolme uuringu metaanalüüs tuvastas, et suure füüsilise koormuse korral on vimtamiin C lisandist märkimisväärselt kasu.
Kõik need kolm uuringut olid platseebo-kontrollitud uuringud. Esimeses olid vaatluse all Šveitsi Alpides suusalaagris olenud koolilapsed, teises Põhja-Kanadas treenivad sõjaväelased ja kolmandas uuriti 90 km jooksuvõistlusel osalejaid. Kõigil neil juhtudel vähenes C-vitamiini manustamisel (600–1000 mg/p) külmetushaigustesse haigestumine märkimisväärselt.
Kuid on ka teistsuguseid tulemusi. Üks teine sportlaste peal tehtud vitamiin C mõju uuring, mis oli samuti platseebo-kontrollitud, leidis, et teatav mõju C-vitamiini lisandil (nad manustasid 1000 mg/p) külmetushaigustele on, kuid see sõltub suuresti soost. Uuringus osalesid erineva tasemega noored ujujad (keskmine vanus 13,8) ja leiti, et meeste puhul lühendas C-vitamiini lisand külmetushaiguse kestvust 47%, kuid naiste puhul mõju puudus. Sama kehtis ka haiguse raskuse osas.
Artikkel jätkub Terve Elu Keskuse blogis, loe edasi...
In English