„Kui viletsad ja vaesed asjata otsivad vett ja nende keel kuivab janust, siis mina, Issand, kuulen neid, mina, Iisraeli Jumal, ei jäta neid maha.“ Js 41:17
Meie koguduse laulikust on minule lemmiklaul nr 320, mis algab sõnadega: „Jumal on hellasti trööstinud mind…“ Aegade jooksul on olnud usklikke inimesi, kes on kujutanud Jumalat sellisena, nagu nad ehk ise on: karmi ja halastamatu kohtumõistjana. Kuninglikust soost prohvet Jesaja polnud kaugeltki sellise sõnumi tooja. Kus sa sellega! Nagu teisedki prohvetid, märkab ta erilise tähelepanuga nõrku ja viletsaid ning samas välistab pääsemise julmadele ja jõhkratele iseennast täis olevatele, jah, isegi kuulutajaile. Julmade võidulaul pidi vaikima. See tähendab, et mingiks ajaperioodiks see siiski kõlas ja kõlab selles maailmaajastus aegade lõpuni. On aga täiesti kindel, et jääk, kes püsib usus, juurdub ja kannab vilja omal ajal.
Üleskutse õpetuse ja tunnistuse juurde on sama mis on kõikidel aegadel sünnitanud ja sünnitab grupi, kes „peavad Jumala käske ja kel on Jeesuse tunnistus“, nagu on kirjas Johannese Ilmutusraamatus. Kogu Pühakiri kuulutab esimesest lausest viimaseni tõde ustavast jäägist, kes ei toetu enese mõistusele ja jõule, vaid iisraeli Pühale Jumalale.
Ebaoluline pole ka vastandamine surnutelt nõu küsimise ja selge evangeeliumi vahel. Need on teineteist välistavad õpetused. Adventkogudusele ei antud selle tõe rõhutamise kohustust sugugi mitte lihtsalt teoloogiliseks vaidlemiseks. See on algusest peale olnud võitlus saatana vale ja Jumala tõe vahel ja prohvet – evangeelne prohvet – rõhutab seda eriliselt. Kas peaks elavate pärast küsitlema surnuid?
Piibliloo tundjad teavad, et Iisraeli kuningas Saul suri, tegi enesetapu, just sel põhjusel. Puhtus õpetuses ei ole dogmaatilisus, vaid pühaduse peamine osa. Muidugi peab teadma, et nagu Saulgi, tegelesid end jäägist välja jätnud Jumala rahva õpetajad selliste asjadega salaja. Jesaja tegutses ajastul, kui Jehoova käsi oli veel välja sirutatud. Kuigi vastus küsimusele „Kuhu siis minek on?“ oli: „Kes vangi, see vangi, kes surma, see surma, kes katku kätte, see katku kätte.“, kestis riik veel hulga aega suhteliselt rahulikult edasi.
Prohvetile näidati tulevaid sündmusi ette. Seda nii kallaletungija Paabeli ja selle langemise osas kui ka eelkõige ustava, kuigi pisukese jäägi allesjäämise kohta: „Aga ta känd on püha seeme.“ Veel enam: aastakümneid kuulutanud ustavale sulasele anti ilmutus ka uuest maast, kus elab õigus. Hunt ja kitseke saavad kord sõbralikult koos olla. Üks ei pea teist jahtima ja teine tema ees hirmu tundma. Ega siin siis ainult neljajalgsetele mõeldud. Ükski pöördunu, kes enne uuekssaamist oli teistega vaenujalal, ei tuleta endisi aegu enam meeldegi.
Kuid uuestisünd ei saa olla ühekordne muutumine. Võib arvata, et julmad, kes laulsid viletsate üle võidulaulu, võisid ka korraks pöörduda, justnagu Jumala Vaim tuli kord Sauli peale ja muutis ta teiseks inimeseks. Variseridel oli kindlasti eellasi ka Jesaja ajal. Me õpime praegu õppetükis loomislugu. Mis on siis õieti Jumala loomisloo ja saatanliku evolutsiooniteooria põhiline vastuolu? See ongi, et evolutsioonis on võitjad tugevamad otsekui kriminaalses hierarhias positsioonidel olevad tegelased võivad endast alamatega käituda nii, nagu ise heaks arvavad. Ja mis kõige koledam, need n-ö alamad peavad seda kohutavust loomulikuks. Võiks arvata, et Jumala rahva juures selliseid probleeme pole. Kui aga vaadata Piibli aruannet ja ka Jesaja raamatut, siis pole see kaugeltki nii. Ülekohus ja vägivald nõrgemate kallal on olnud aeg-ajalt Jumala rahva seas vägagi levinud. Valeõpetajad lõid endile ja oma õpilastele palju pettepilte ehk illusioone. „Et nad kuuldes ei kuuleks ja nähes ei näeks.“ Nad kummardasid Jehoovat, aga mitte tões ja õiguses. Sellisel eesavlikul kummardamisel pole mingit mõtet. Eneseõigus ei aidanud esimest inimpaari viigilehtede näol ega Jesaja-aegseid pettureid ega Jeesuse-aegseid varisere ja kirjatundjaid.
On vaid üks, kes aitab alati. See on „valude mees ja haigustega tuttav“. Ja kuigi inimesed, ka meie, nii sageli oma vaate Temalt ära pöörame, kutsub Ta meid ikka tagasi. Kutsub Jesaja sõnadega: „Hoi, janused, tulge vee järele!“ Meid siiralt armastav Jumal tahab meile seda vett anda ja hoopis ilma hinnata! Olgem Temale selle eest südamest tänulikud.
Jaanus Riisalu on Keila adventkoguduse liige
In English