Viimasel viiel aastal olen Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudi pastoraalseminari juhataja Ove Sanderi kutsel käinud kevadeti rääkimas pastoraalseminari tudengitele adventkogudusest ja meie põhimõtetest.
Pastoraalseminar korraldab kutseõpet, mis on ettevalmistuseks ordinatsiooniks Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus. Ühe osana tutvutakse ka erinevate Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluvate kirikutega ja seda otse asjaosalistelt ehk siis kutsudes rääkima erinevate kirikute esindajaid. Ma arvan, et selline vahetu viis teiste kirikute tundmaõppimiseks on väga positiivne ja omab potentsiaali paljude eelarvamuste eemaldamiseks.
Muidugi ei ole võimalik piiratud ajaga süveneda paljudesse meie koguduse põhitõdedesse, kuid üldiseks eesmärgiks on anda terviklik ülevaade ning peatuda siis ehk mõnel olulisemal teemal. Nagu ka varasematel kordadel, nii ka sel aastal on konkreetse pastoraalseminari kursuse tudengid huvitunud peamiselt ühest või teisest põhimõttest, mida meie kogudusena tähtsaks peame. Paaril varasemal aastal on olnud päris pikalt juttu kümnisest ning meie koguduse põhimõtetest koguduse töö rahastamisel. Muidugi on tekkinud küsimusi hingamispäeva ja põrgu teemadel. Sel aastal osutus pikemaks aruteluteemaks laste ristimise ja usuristimise vaheline erinevus.
Minu subjektiivne hinnang on, et aasta-aastalt on pastoraalseminari tudengite teadmised adventismist paranenud ja kasvanud. Kindlasti täidab olulist rolli selles ka tõsiasi, et kaks meie tegevpastorit hetkel ise UI-s õpivad.
In English