Esmaspäeval, 6. juunil läks puhkama seitsmenda päeva adventistide koguduse kunagine pastor Uno Kivisaar.
Uno Kivisaar ristiti adventkogudusse Rakveres 31.03.1959, kui ta oli 22-aastane. Ta meenutas ikka, kuidas teda tõmbas ristiusu ja koguduse poole, kuid sel teel oli ka käänulisi kurve. Näiteks on usukaaslastele meelde jäänud Uno sage meenutus noorusest, kui ta käis juba kirikus, aga tänaval kõndis ikka, suits ees. Ükskord, kui talle tuli tänaval vastu toonane kogudusevanem, Gustav Reiner, pistis Uno suitsu taskusse. Kui kogudusevanem ütles, et ära minu pärast taskupõhja auku kõrveta, sest minu eest võid sa asju varjata, aga Jumal näeb ikka, oli see Unole pöördepunktiks.
Uno kutsuti kogudusse pastoritööle 1969. aastal, kui ta teenis esialgu Jõgeva ja seejärel Kuressaare koguduses. Pärast mõneaastast pausi pastoritööst asus Uno uuesti pastorina tööle Paide koguduses, kus ta töötas 1980ndate aastate alguses. Unol oli kogudusevanema ordinatsioon.
Pärast seda oli Uno Türi ja elu lõpupoole Rakvere koguduse liige. Rakveres tegutses ta aktiivselt Aruküla grupi juhina.
Unot meenutatakse sõbraliku tegudeinimesena, kelle peale võis kindel olla, et kui midagi on vaja ära teha, saab see Uno käes tehtud. Nii oli see ka tema viimases teenimiskohas Arukülas, kus kokku saadi igal hingamispäeval ja Uno koordineeris nii piiblitunde kui ka jutluseid.
Paljudel on meeles Ruudi Vookalju ja Uno ühised laulmised ja pillimängud. Mõlemad mehed mängisid kitarri, Uno ka klaverit ja trompetit. Kahekesi käisid nad kogudustes Jumalale ülistust laulmas; Uno oli omal ajal meesansamblites ja -koorides hea tugeva häälega esimene tenor.
In English