„Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal! Tema julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab.“ (2Kr 1:3, 4)
Kallid usukaaslased, hea kogudus,
eile varahommikul, 24. veebruaril, meie vabariigi aastapäeval sai meie südame kurvastuseks teoks juba mõnda aega kõlanud kuuldus Venemaa võimalikust agressioonist Ukraina vastu. Kuid isegi siis, kui kõik meediakanalid sellest nädalate viisi ette hoiatasid, tabas see uudis ikkagi sügavalt valusa ootamatusena. Vähemalt mind.
Lugesin hommikul tõustes uudist esialgu seda mitte uskudes. Kuid täna on meile kõigile valulikult selge, et puhkenud on sõda.
Oleme sõdadest ikka kuulnud, kuid praegu puhkenud konflikt Ukrainas on palju isiklikum. Palju lähemal. Paljudel meie seast on Ukrainas sõpru, tuttavaid, perekonnaliikmeid, koguduse õdesid ja vendi. Meie süda valutab Ukraina pärast.
Meie usume, et kristlastel on eesõigus ja kohustus seista rahu eest. Koguduse ametlik seisukoht seista rahu eest võeti vastu 27. juuni 1985. aastal peakonverentsi töökoosolekul Louisianas USAs. Üks osa sellest ütleb:
„Seitsmenda päeva adventistide kogudus kutsub iga rahvast taguma oma mõõkadest sahad ja piikidest sirbid (Js 2:4). Koguduse põhiuskumuste seitsmes uskumus (Inimese olemus) ütleb, et mees ja naine loodi Jumala auks ja on kutsutud armastama Teda ja üksteist ja kandma hoolt keskkonna eest, mitte hävitama või üksteisele haiget tegema. Kristus ütles: „Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik.“ (Mt 5:9) Seega, meid on kutsutud viima inimestele „evangeeliumi rahust Kristuse kaudu“ (Ap 10:36). Olgu see ka täna meie sõnade ja tegude motiiv.
Sellepärast kutsume sel hingamispäeval ning eelseisvatel päevadel ja nädalatel teid ühinema Jumala ühtse kogudusena, et palvetada nende eest, kes on konflikti kõikidel osapooltel: nende eest, kes kannatavad kaotust ja leina, on pereliikmetest eraldatud, on põgenikud. Otsigem võimalusi kaasa teenimiseks, et toetada neid, kes avavad oma piirid, kirikud ja kodud, et vastu võtta sõja eest põgenevaid inimesi. Ja kui tekib vajadus, olgem valmis ise vastu võtma. Ühinegem palves ja Kristuse käteks ning jalgadeks olemises sõja tõttu kannatavate inimeste vajaduste täitmisel.
Samuti kutsume koguduseliikmeid tooma oma vabatahtlikke annetusi, mille saame abiprogrammidele edasi suunata ADRA Euroopa keskuse kaudu. Annetada saab ka toeta.advent.ee kaudu või sularahas kohalikus koguduses, kasutades märksõna "Ukraina".
Aga eelkõige vajame kõik julgustust Jumalalt. Julgustust armastuse tegudele selle pimeduse keskel. Julgustust ühtsusele, julgustust üksmeelsele tegutsemisele, üksteise toetamiseks. „Tema julgustab meid igas meie ahistuses,“ kirjutab Paulus veendunult. Kuid ta ei piirdu sellega. Jumal julgustab meid kindla eesmärgiga: et suudaksime julgustada ka neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab. Olgem siis täna mitte ainult oma sõnade, vaid ka tegudega julgustuseks kõigile neile, kes on täna kõige suuremas ahistuses.
Jumala armastuse Vaim kandku meid!
Andres Ploompuu
seitsmenda päeva adventistide koguduste Eesti liidu esimees
In English