Söömine on loomulik ja iseenesest mõistetav elu osa. Enamasti me ei mõtle sellele, mis tarbitud toiduga kehas edasi toimub ja kuidas me sealt vajaliku energia ja toitained kätte saame. Käesoleva loo peategelane, vitamiin B1 ehk tiamiin, etendab kohati üsna keerukates ainevahetuse protsessides olulist rolli. Üks tema ülesannetest on toidurasvade, süsivesikute ja valkude muundamine energiaks.
Kuid sellega tema ülesanded ei piirdu. Lisaks on tiamiini vaja ka närvisüsteemi toimimiseks, lihaste, sh südamelihaste normaalseks talitluseks ja maomahla tekkimiseks.
Vitamiin B1 puudust soodustab rafineeritud toitudega, sh pitsad, hamburgerid, pirukad ja pastatooted, liialdamine. Puudust tekitavad ka rohked maiustused, alkohol, nälgimine (loe paastumine) ning pikemaajaline ühekülgne toitumine. Ka musta tee või kohviga liialdamine ning suitsetamine panustavad tiamiini puuduse tekkesse.
Riskirühma kuuluvad peale rämpstoiduga liialdajate ja alkohoolikute veel diabeetikud, tsöliaakia- ja haavandilise soolepõletikuga haiged, rasedad ning maovähendusoperatsiooni läbi teinud isikud. Kuna tiamiini üks põhilistest rollidest on seotud ainevahetusega, sõltub ka tema vajadus tarbitud toidu kogustest. Ehk siis kiires kasvufaasis teismelised ja aktiivsed sportlased vajavad oluliselt rohkem tiamiini, kui vähese aktiivsusega täiskasvanud. Vananedes tiamiini omastamine langeb, nii et ka eakad vajavad rohkem vitamiini B1, kui nooremad.
Kõige sagedamini tekkivad B1-vitamiini puuduse tõttu just närvisüsteemi ja aju tegevuse häired. Täiskasvanutel põhjustab tiamiini puudus haigust nimega Beri-beri ning Wernicke-Korsakovi sündroomi, mida iseloomustavad segasusseisund, informatsiooni omandamise võime vähenemine ja koordinatsioonihäired.
Artikkel jätkub Terve Elu Keskuse blogis, loe edasi...
In English