Keegi ütles temale: “Issand, kas neid on pisut, kes pääsevad?“ Tema aga ütles neile: “Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda““ (Lk 13:23, 24).
Miks on uks nimetatud kitsaks, kui ometi öeldakse, et armu suurus ja laius on piiritu? Võib-olla on täna õige aeg endale küsimus esitada: kuidas siis ikka võidelda usu eest? Või on sul tänaseks päevaks mingi konkreetne plaan? Või hoopis, kui saaks täna rahulikult õhtule!
Jeesuse sõnad „Võidelge, et minna sisse kitsast uksest“ ei ole vastuolus Tema armastuse ja tõotatud armuga. „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu“ (Jh 3:16).
Kui kusagil on vastuolu olemas, siis on see kindlasti minus ja sinus. See vastuolu võib olla isegi vaimulikes raamatuis ja kõik võivad ülistada Jumala suurt armastust. Vastuolu ei ole Jeesuse ütlustes. Ta armastab sind enam, kui sa võid arvata!
Jumal armastab ka neid, kelle usk on nõrk ja lünklik.
„Jeesus aga ütles talle: „Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks – Jumal. Käske sa tead: ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära anna valetunnistust, ära peta, austa oma isa ja ema!“ Tema aga lausus talle: „Õpetaja, seda kõike olen ma pidanud oma noorusest alates.“ Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna vaestele, ja sul on aare taevas, ning tule, järgne mulle!““ (Mk 10:18–21)
Väga tähelepanuväärne suhtumine. Kusagil ei ole mainitud, et noormees oleks järginud Jeesuse nõuannet ja saanud Tema jüngriks, mida see pakkumine tõenäoliselt oli. Küll aga on öeldud, et Jeesus armastas seda noormeest.
Teine juhtum: „Ja see sündis, kui Jeesus oli minemas Jeruusalemma, et ta läks Samaaria ja Galilea vahelt läbi. Ja kui ta jõudis ühte alevisse, tulid talle vastu kümme pidalitõbist meest, kes jäid eemale seisma. Ja nad tõstsid häält ja hüüdsid: „Jeesus, Õpetaja, halasta meie peale!“ Ja neid nähes ütles Jeesus neile: „Minge näidake endid preestritele!“ Ja sündis, et nad mineku ajal said puhtaks. Aga üks nende seast, nähes, et ta on paranenud, tuli tagasi Jumalat valju häälega ülistades ja langes silmili maha Jeesuse jalge ette teda tänades. Ja see oli samaarlane. Jeesus kostis: „Eks kümme ole saanud puhtaks? Kus on need üheksa? Kas muid ei ole leidunud, kes oleksid tulnud tagasi Jumalat ülistades, kui vaid see muulane?““ (Lk 17:11–18)
Kui palju on kogudustes ja peredes neid, kes on kogenud elus Jumala imelist abi, tervendamist, pattude andestust! Kuid palju neid on, kes on avalikult tunnistanud, et Jumal on neid pattudest päästnud? Võib-olla kardetakse ebakristlikku uudishimu ja seetõttu on neid tunnistusi vähe? Aga äkki sa kardad sellepärast, et ei ole veel täielikult võitnud seda, mida sa võita tahad.
Apostel Paulus ei afišeerinud ennast, kui ta ütles: „Mina olen ju apostlite seast kõige väiksem, see, keda ei kõlba hüüdagi apostliks, sest ma olen taga kiusanud Jumala kogudust” (1Kr 15:9). Tema kogemus on julgustuseks tunnistuste andmisel.
„Kitsa ukse” sõnum valgustab toimuvat lähemalt Jh 15:9, 10: “Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse! Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse.” Need salmid räägivad armastusest ja sõnakuulmisest. Vahel tundub, et rääkides sõnakuulmise ja armastuse seosest, näib mõnele kristlasele, et me ei räägigi Jumala armastusest.
Ühel kokkutulekul tuli vestluse käigus kõne alla Piibli prohvetlike sõnade kindlus, mis tõid mind Jumala juurde. Pärast kutsus keegi usklik proua mind enese juurde ja ütles: „Jumal on armastus. Ja see on, mida peame inimestele rõhutama.”
Jah, seda tuleb kindlasti rõhutada, aga kuidas on võimalik Jumala armastust mõista ja sellesse jääda teisiti, kui seda ütleb Jeesus: „Jääge minu armastusse! Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse. Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks. Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid! Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin.” (Jh 15:9–14) Armastus ja käsk on tervik. Seda ei ole võimalik lahutada osadeks ja nii läheneda Jumala armutroonile.
„Sest käskimise eesmärk on armastus puhtast südamest ja heast südametunnistusest ja silmakirjatsematust usust” (1Tm 1:5).
In English