Veeuputuse üks vältimatuid põhjuseid

„Kui Issand nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad, siis Issand kahetses, et ta inimese oli teinud maa peale, ja ta süda valutas.”

1Ms 6:5–6

Esimese Moosese raamatut on huvitav lugeda juba selle poolest, et esimeses peatükis loob Jumal inimese (1Ms 1:27) ja kuuendas peatükis kahetseb inimese loomist, sest inimese südame mõtlemised olid iga päev kurjad. Sel põhjusel saadab Jumal veeuputuse. 

Tihti jääb meile arusaamatuks, mida konkreetselt pidid inimesed tegema, et Jumal nende loomist kahetses. Ma toon Piiblist ühe näite sellest, et patt levib kui viirus ja tundub, et iga järgmine selle kandja põeb selle läbi raskemas vormis. Ma alustan mehest, kes osutus esimeseks tapjaks. Tema nimi oli Kain, mis võib tähendada „saanud“. Sellise nime annab talle uhke ema Eeva lootuses, et tema ongi see lubatud seeme, kellest Jumal rääkis (1Ms 3:15). Aga läks teisiti ja Kain tappis oma venna. Jumal kuulutab Kainile, et nüüd ta peab “olema hulkur ja põgenik“ (1Ms 4:12). Kuid armuline Jumal andis talle ka märgi, mis pidi teda kättemaksu eest kaitsma: „Issand pani Kainile märgi, et leidja teda maha ei lööks.“ (1Ms 4:15) Edasi jutustab Piibel, et Kain „ehitas ühe linna“ (1Ms 4:17), mis annab vihje, et Kain ei olnud Jumalalt saadud lubaduses kindel. Jah, linn või linnastu olid alati mõeldud elanike kaitsmiseks võimaliku rünnaku eest. Kuid nukker fakt, et esimene linn, mille ehitajaks osutub Kain, oli ehitatud teiselt inimeselt elu võtnud mehe kaitsmiseks. 

„Kain sai ühte oma naisega, kes jäi lapseootele…“ (1Ms 4:17) Kainile sündis poegi: Hanok, Iirad, Mehuujael, Metuusael ja Lemek. Meieni on jõudnud nende inimeste kohta üsna vähe informatsiooni, kuid Piibli kommentaar pakub nende nimede võimalikku tõlgendamist. Iirad – „linnainimene“ või „linna ornament“, Mehuujael – „Jumala poolt löödud“ või „Jumala poolt hävitatud“, Metuusael – „Jumala mees“ või „palve mees“. Lemeki nime tähendus aga ei ole teada.

Lemeki loost võib välja tuua kolm tähtsat momenti:

1. Lemek võtab endale kaks naist. Ta on esimene, kes rikub Jumala loodud abieluvormi (1Ms 4:19).
2. Lemek võtab ette kättemaksu. Ta ei osutu küll esimeseks tapjaks, kuid ta on esimene kättemaksja (1Ms 4:23). 
3. Lemek ise õigustab ennast ja kuulutab endale ise kaitset (1Ms 4:24). 

Lemeki loost on selgelt näha, et patt on viiruse sarnane: see levib pidurdamatult. Lemeki sõnad, millega ta oma naiste poole pöördub: „Aada ja Silla, kuulge mu häält…“ (1Ms 4:23) on meieni jõudnud kui Lemeki laul. Kuigi Jumal peab olema meie poolt järgitavate käskude ainuke autor, tundub, et Lemek esitab end oma naistele kui käsuandja. Kõigepealt toimus pattulangus Eedeni aias ja seejärel Kaini vennatapp. Lemek aga läheb veel kaugemale: tema loos on kättemaks, mille Jumal oli reserveerinud ainult endale. Ja lisaks juhtunule uhkustab Lemek oma naiste ees. See ei ole lihtsalt tapmine, see on patu kasvamise lugu. Lemek on uhke selle üle, mida ta on teinud.

Kaini sugupuu 1. Moosese raamatus piirdub Lemeki kolme pojaga. Aga paralleelselt on mainitud veel üks Eeva ja Aadama poeg – Sett. Nime Sett saab tõlkida kui „määratud“, „kompensatsioon“ või „asendaja“. Eeva, kes alguses lootis, et Kain on lubatud seeme, ütleb nüüd ise, et uus poeg Sett ei tulnud Kaini, vaid Aabeli asemele (1Ms 4:25). Eevale sünnib Sett, kellele sünnib Enos ja alles siis teatab Piibel, et Jumala nime hakati appi hüüdma. Sõnu „hakati Issanda nime appi hüüdma“ (1Ms 4:26) peab mõistma kui avaliku jumalateenimise algust. Kuid kahjuks ei peatanud ka see patu levikut ja lõpuks hukkab Jumal inimesi, jättes ellu ainult kaheksa: Noa ja tema pere liikmeid (1Ms 8:18). 1. Moosese raamatu neljandas peatükis on näha, et miski ei saanud pattu kui kiiresti levivat viirust ravida. Hiljem, kaheksandas peatükis, leiame, et ainuke, mida kõikvõimas Jumal võis teha, oli inimeste hukkamine. 

Jeesuse rolli tähendus selles kontekstis on minu meelest ülioluline. Juba Noale ütleb Jumal, et enam Ta sellist ei korda (1Ms 9:11). Samuti saadab Ta meie põlvkonnale sõnumi Jeesuses (Jh 1:1) ja sõnum on lihtne: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.“ (Jh 3:16) Jah, Jumal mõistis hukka need, kes sarnaselt Kaini, Lemeki ja teistega põgenesid Jumala palge eest, kuid lootus ja usk Jumala tõotusse ei kadunud minevikus ega kao ka tulevikus. 

Eedeni aias ütles Jumal maole: „Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad.“ (1Ms 3:15) Meie lootus on Jeesus Kristus. Piibel ütleb kirjas roomlastele selgelt: „…kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest“ (Rm 3:23). Jah, meie ei saa iseseisvalt kurjast võitu. Aga Jumal on andnud meile selge sõnumi, et kes usub Jeesusesse, ei hukku (Jh 3:16). Kahjuks on aga täna, nagu ka 1Ms neljandas peatükis selgelt näha kahte jooksvat paralleeli: ühed põgenevad Jumala eest ja teised liiguvad Jumala mõistmise ja ülistamise suunas. Kuid Jumal armastab siiski kõiki ja teeb kannatlikult kõik, et inimene saaks päästetud. Täna on õige hetk mõelda oma elu üle ja vaadata, kas minu suhted Jumalaga on korras. 1. Moosese raamat näitab selgelt seda, et kuigi Piiblis on palju erinevaid teemasid, on Jumal ja inimene alati tähtsaim. 

Aleksandr Tsugai on Tallinna III adventkoguduse pastor