28. detsembril läks puhkama Elva koguduse liige Ilja Stepanov. Ilja on töötanud seitsmenda päeva adventistide koguduse pastorina ning teeninud ka kogudusevanemana.
Ilja sündis 30. detsembril 1923. aastal Siberis. Tema perekonna juured on Võrumaal Meremäe kandis, kust perekond Tepo (venestamise järel Stepanov) läks 1909. aastal Venemaale, kuna seal jagati maad. Venemaal olid Eesti külad ning räägiti eesti keelt, mis tekitas väikeses poisis, kellele ema oli nimeks pannud Illo (venekeelse nimena Ilja), kodumaaigatsuse. Ilja emale ja isale sündis kaheksa last, kellest kaks surid lapseeas. Enamus lapsi tuli hiljem Eestisse tagasi, Ilja 1974. aastal. Ilja õed Maria (Grigorjeva), Akuliina (Liine Glük), Aleksandra (Alja Tisler) ja Veera (Noginovski) elasid kõik Viljandis ja olid seal aktiivsed koguduseliikmed. Vend Nikolai elas Kõrgõstanis.
Ilja Stepanovi haridustee piirdus nelja koolitalvega, kuid ise ütles ta enda kohta, et ta oli Jumala õpilane ja Jumal tema õpetaja. Ilja töötas enne Eestisse tulemist pastorina Usbekistanis, Kasahstanis ja Kõrgõstanis. Eestis läbis ta siinse koguduse presbüterite piiblikursused, kus õpetajateks olid kohalikud pastorid Voldemar Viirsalu, Viktor Noginovski ja Endel Daniel.
Eestis teenis Ilja pastorina 1975. aastast kuni 1982. aastani Jõhvi ja Valga koguduse pastorina. Hiljem oli ta üks Elva koguduse kaasrajajaid, kus ta töötas ja tegutses kuni viimaste aastateni. Selles koguduses oli ta ka kogudusevanem.
Ilja lõi jõudumööda aktiivselt kaasa ka koguduse üle-eestilistes tegemistes, kuuludes koos Viktor Noginovski, Valdek Lõhmuse ja Eduard Variga seenioride laagri algatajate tuumikgruppi.
Iljad lähedalt tundnud inimesed jäävad teda mäletama kui rahulikku, tasakaalukat ja väga töökat inimest, kes paistis silma oma tänumeelsusega – elu lõpuaastail väljendas ta väga palju tänulikkust, öeldes ise, et on maailma õnnelikem inimene.
Ilja oli Jumala ustav teenija, koguduse üks alustalasid, kes oskas õigel ajal lausuda õigeid sõnu. Sageli kujunesid olukorrad nii, et Ilja oli lepitaja rollis – nii neis paigus, kus ta noorusaastail pastorina teenis ja perenõustaja osa täitis, kui ka Eestis, kus tema juhtijaks oli alati palve ja soov rahu järele. Lähedased meenutavad Iljad, keda nii pereringis kui ka koguduses kutsuti vanaisaks, kui rahunõudjat ja lepitajat.
Vanaisa jäävad mälestama kolm last (Aleksandr Saksamaal, Renata Peterburis ja Valeri Eestis), üheksa lapselast ja seitse lapselapselast.
Ilja ärasaatmine urnimatusega toimub 3. juulil Elva kalmistul. Lähedased paluvad enda osalemisest teada anda Liidia Stepanovile telefonil 55640437 ning pärgi mitte tuua.
Veel meenutuseks
EV 100 raames Delfis ilmunud lugu Ilja kohta: "Ilja pere lugu: vabatahtlikult Siberisse ja imede suunamisel tagasi koju"
EV 100 "100 peret": Ilja Stepanov: olen maailma kõige õnnelikum inimene
"Ristiinimese" intervjuu 2011. aastast
Vanaisa kirjutatud luuletus
In English