Kuidas Pühakirja kaevuda?

See on kergem, kui sa arvad

Oleme aeg-ajalt kaasatud teoloogilistesse aruteludesse. Me kuulame jutluseid, loeme artikleid ja süveneme teoloogilistesse argumentidesse, mis sunnivad meid mõtlema, missugune neist on Piibliga kõige rohkem kooskõlas. Need, kel ei ole teoloogiaalast haridust, leiavad end sageli kitsikuses, mõeldes sellele, kuidas leida õige tee kõigi nende argumentide ja arvamuste labürindis, mis võivad küll kõlada loogiliselt, kuid paistavad igas tõlgenduses olevat erinevad. Kas tavaline koguduseliige saab uurida Pühakirja sõnumit viisil, mis aitaks paremini hinnata nende mõtteid ja tõlgendusi, keda me kuulame? Kuidas saame leida usaldusväärse aluse, millelt Piibli tõdesid hinnata?

Sõna turvatarad

Pühakirja uurimisel on meile abiks mitmed tõekspidamised.^* Esimene on läheneda Pühakirjale alandliku meelega. „Aga minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand. Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted.“ (Js 55:8, 9). Õpetussõnades tuletatakse meile meelde: „Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks! Ära ole iseenese silmis tark! Karda Issandat ja tagane kurjast!“ (3:5–7)

Teine kindel alus, millele saame toetuda, on palve. Me teenime Jumalat, kes on alati ennast inimestele ilmutanud. Kui palume, et Püha Vaim valgustaks meie Sõna uurimist, siis teeme hästi. Me võime paluda psalmisti sõnadega: „Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Jumal, sind ma ootan kogu päeva!“ (Ps 25:4, 5)

Kolmandaks peame aru saama, et inimloomuse tõttu varitseb meid oht langeda enesepettusesse. Me kipume kaitsma seda, mida usume, ja meil on keeruline oma esimest tunnet kahtluse alla seada. Pühakirja uurides peame meeles pidama, et me ei ole tehnikud, kes panevad kokku müüvat arutluskäiku. Me oleme avastusretkel, et uurida sõnumeid, mille Jumal on otsustanud meile ilmutada. 1Kr 2:14–16 tuletab apostel Paulus meile meelde, et „maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest seda tuleb mõista vaimselt. Kuid vaimne inimene mõistab kõike, ent teda ennast ei suuda mõista keegi. Sest kes on tundnud Issanda meelt, kes võib teda juhatada? Aga meil on Kristuse meel.“ Jaakobus annab meile veelgi nõu: „Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.“ (Jk 1:5)

Neljas turvapiire on lugeda ikka ja uuesti Pühakirja üheselt mõistetavaid lõike. Abi on ka sellest, kui sama teksti loetakse erinevas tõlkes. Jääme sageli jänni, kui valime keerulise lõigu või teema, aga kui me veidi taganeme ja vaatame loetut laiema perspektiiviga, võttes arvesse arusaadava konteksti, saame keerulisest teemast selgema pildi.

Mõistmine ja tajumine

Kleopas ja tema reisikaaslane olid Emmause teel ametis rääkimisega oma pettumusest (Lk 24:13–35). Nendega liitus Jeesus ja küsis, millest nad räägivad. Nad rääkisid Jeesusele oma kahetistest tunnetest seoses Jeesuse ristilöömisega: „See, mis juhtus Jeesuse Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees, kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on ta loovutanud surmakohtu kätte ja risti löönud. Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist. Aga ka mõned naised meie seast, kes käisid koidu ajal hauakambri juures, panid meid hämmastuma. Kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad, öeldes end ka näinud olevat inglite nägemust, kes ütelnud, et tema elab. Ja mõned meie kaaslastest läksid hauakambrisse ja leidsid nõnda olevat, nagu ka naised olid ütelnud, teda ennast nad aga ei näinud.“ (s 19–24)

Saanud aru, et need mehed tunnevad Pühakirja, Jeesus vastas: „Oh te mõistmatud ja südamelt pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud! Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?“ (s 25, 26) Seejärel, „hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib“ (s 27). Pühakirja laiem kontekst aitab paljusid teoloogilisi sasipuntraid selgemini mõista.

Viies turvatara on uurida Pühakirja koos kellegi teisega. Meil on suurem võimalus leida Pühakirja uurimisel tasakaalu, kui selles uurimises on mitu osalist, kes kõik soovivad kõnealuse lõigu kohta rohkem teada saada. Palju abi on sellest, kui meiega koos on teised pühendunud Sõna uurijad, kes jagavad õpitu kohta oma leide. Luukas tuletab meile meelde beroialaste praktikat: „Sealsed olid üllameelsemad kui Tessaloonika omad, nemad võtsid sõna vastu täie innuga ja uurisid iga päev Pühakirjast, kas see on nõnda.“ (Ap 17:11) Õpetussõnad 11:14 on meeldetuletus sellest, et “kus ei ole juhtimist, seal langeb rahvas, aga kus on palju nõuandjaid, seal on abi.“

Viies abimees on lugeda konteksti ja uurida, mida tähendas kõnealune lõik neile inimestele, kes olid selle adressaadid algupäraselt. Kasuta selleks usaldusväärset kommentaari. Õpi Pühakirja ajastu kultuuri kohta, missugused olud tingisid kirjutamise, kellele see tekst oli mõeldud ja millal see kirjutati. Me kipume Piiblit vaatama enda maailmavaate kaudu. Me peame meeles pidama, et Pühakiri kirjutati peamiselt kirjutajate kaasaegsetele. Me võime leida sellest mõtteid enda päeviks, aga me ei tohiks jätta tähelepanuta selle teksti esialgsetele adressaatidele mõeldud sõnumit. Me peame kasutama samu põhimõtteid siis, kui loeme Ellen White’i tekste.

Lõpetuseks: peame suhtuma tõsiselt Jeesuse noomitussõnadesse, mis olid suunatud Tema aja juudi liidritele: „Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu - ja just need on, mis tunnistavad minust.“ (Jh 5:39) Kui Pühakirja uurimine ei anna meile selget pilti Jeesuse iseloomust, siis oleme Jumala Sõna uurimise mõttest valesti aru saanud.

* Selle artikli elemendid on laenatud Jon Paulieni raamatust „The Deep Things of God: An Insider’s Guide to the Book of Revelation“ (Hagerstown, Md.: Review and Herald Pub. Assn., 2004).

Gaspar Colón on emeriitprofessot