Teeseenejooki on tuhandeid aastaid kasutatud tervistava rüüpena üle maailma. Mäletan, et nii vanaema juures kui ka meie lapsepõlvekodus oli mingil perioodil köögiriiulil lapse jaoks hirmuäratava sisuga purk, kus elas mingi ligane elukas. Väidetavalt joodi seda vedelikku, aga ma ei mäleta, et oleks näinud kedagi seda joomas.
Vahepealsetel aastatel unustuse hõlma jäänud teeseenejook (ehk ing. kombucha) on jälle Euroopas ja Ameerikas populaarsust kogumas. Ja pole see ka minust mööda läinud. Ühel külaskäigul sain purgiga seene kaasa. Kuigi ma erilist entusiasmi selle suhtes üles ei näidanud, arvas pereema, et ma peaksin siiski selle tervistava joogi pruulimist proovima.
Järgnevalt teen kokkuvõtte, mida me sellest teeseenejoogist tänaseks teame ja kuidas mul selle pruulimisega on läinud. Lisaks rahvapärimusele otsisin ka teaduslikke allikaid. Neid palju pole, aga midagi siiski leidsin.
Teeseene ajalugu
Nii eaka eluvormi puhul nagu teeseen ja sellest tehtud jook on ajalugu üsna hägune. Kõige varasemad ülestähendused teeseenejoogist pärinevad Mandžuuriast (Kirde-Hiina) umbes 220 aastast eKr. Korea päritolu arst dr Kombu tutvustas teejooki Jaapanis millalgi 5. saj esimesel poolel. Arvatakse, et tema järgi sai Kombucha jook ka oma nime.
Euroopasse jõudis jook 20. saj alguses. Teise maailmasõja ajal populaarsus vähenes, kuna teed ja suhkrut nappis, kuid peagi hakati seda uuesti tarvitama.
Ameerikas sai teejook suurema hoo sisse 1990ndate alguses seoses AIDS/HIV levikuga. Nimelt loodeti, et kombucha aitab tugevdada T-rakke ja seeläbi viirusega võidelda. Aga kui 95. aastal seostati kombucha tarvitamist kahe ränga metaboolse atsidoosi juhtumiga, millest üks lõppes surmaga, rauges laiades massides teejoogi valmistamise ind.
Seoses probiootikumide jõudmisega rahva teadvusesse hakkas jõudsalt ka teeseenejoogi pruulijate arv kasvama. Internetti ilmus hulganisti õpetusi ning müügile tulid vastavad stardikomplekid, mis tegid alustamise lihtsamaks.
Kombucha kasulikkus
Venemaal selle sajandi alguses teeseenejoogi tarvitajate seas läbiviidud uuringu kohaselt1 on selle tarvitajate sõnul joogil terve rida kasulikke toimeid:
- detoksifitseerib verd,
- vähendab kolesterooli taset,
- vähendab ateroskleroosi rakuseinte regenereerimise teel,
- langetab vererõhku,
- leevendab põletikulisi probleeme,
- leevendab artriidi-, reuma- ja podagrasümptomeid,
- edendab maksafunktsioone,
- normaliseerib soole aktiivsust, tasakaalustab soolestiku mikrobioomi, ravib hemorroide,
- vähendab rasvumist ja reguleerib söögiisu,
- aitab ennetada/parandada põiepõletikku ja vähendada neerude kaltsifikatsiooni,
- stimuleerib näärmeid,
- kaitseb diabeedi eest,
- suurendab keha vastupanu vähile,
- omab antibiootilist toimet bakterite, viiruste ja pärmseente vastu,
- stimuleerib immuunsüsteemi,
- ravib bronhiiti ja astmat,
- vähendab menstruatsioonihäireid,
- parandab juuste, naha ja küünte tervist,
- vähendab alkohoolikutel iha alkoholi järele,
- leevendab stressi, närvisüsteemi häireid ja unetust,
- aitab peavalu vastu,
- parandab nägemist,
- aeglustab vananemist,
- parandab üldist ainevahetust.
See muljetavaldav nimekiri on kokku pandud teejoogi tarvitajate ütluste põhjal. Ma ei kujuta ette, kuidas inimesed tunnetavad joogi mõju vähirakkudele, maksale või mikrobioomile jne.
Olen ise aasta või paar seda jooki üsna regulaarselt tarvitanud. Võib-olla ei ole ma nii tundlik kui need uuringus osalenud inimesed, kuid ma pole selle aja jooksul tundnud, et tervis kuidagi eriliselt heaks läheks või pausi ajal halvemaks muutuks. Olen endale teeseenejoogi tarvitamist põhjendanud sellega, et fermenteeritud toidu tarvitamine on kasulik ehk siis olen võtnud seda kui alternatiivi hapukapsale ja jogurtile.
Samas see, et positiivset mõju kohe tunda ei ole, ei tähenda, et seda ei olegi. Teadusuuringutega peaks ju saama ka varjatud mõju kindlaks teha. Otsisin siis, kas leidub ka spetsiifilisemaid uuringuid kui see Venemaal tehtud küsitlusuuring. Tuleb välja, et üht-teist on.
Antibiootiline mõju
Teadlased on näiteks uurinud teeseenejoogi pärssivat toimet patogeensete mikroorganismide suhtes. Uuringuid on terve rida ja tulemused on mõnevõrra vastuolulised.2 ,3 Mõningaid patogeenseid mikroobe kombucha hävitab ja mõnede suhtes on tal kasvu pärssiv toime, kuid näiteks Candida albicans ja Candida krusei suhtes tal mõju puudub.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et uuringud kinnitavad kombucha antibiootilist mõju patogeensetele mikroobidele, mis tuleneb orgaanilistest hapetest, peamiselt äädikahappest, mida jook sisaldab.4 Kasuliku mõju saamiseks tuleb teeseenejooki pruulides saavutada õige happelisuse tase. Mitte liiga madal ega ka liiga kõrge. Antimikroobne mõju tuvastati kombuchal, mille happelisus oli 33 g/l kohta.5
Kui tüüpiliselt valmistatakse teejooki musta tee baasil, mida fermenteeritakse 7–14 päeva, siis Battikh6 uuris oma meeskonnaga lisaks ka rohelise tee baasil valmistatud joogi antibiootilist mõju. Katsetes fermenteeriti teejooki 21 päeva.
Selgus, et rohelise tee baasil valmistatud joogil on suurem antibiootiline mõju kui mustast teest valmistatud joogil. Eriti tugev antibootiline mõju oli rohelise tee baasil valmistatud joogil Staphylococcus epidermidis, Listeria monocytogenes ja Micrococcus luteus suhtes. Muuhulgas avastati sellel ka Candida vastane mõju, täpsemalt siis Candida parapsilosis vastu.
Antioksüdatiivne mõju
Taimedes leiduvatele fütokemikaalidele omistatakse antioksüdatiivset mõju, mida omakorda seostatakse vähiennetuse, immuunsüsteemi tugevdamise ning põletikuliste protsesside mahasurumisega. Jaybalan koos oma uurimisrühmaga näitas, et teeseenejook aitab tulenevalt oma antioksüdatiivsetest omadustest võidelda vabade radikaalidega.7
Artikkel jätkub Terve Elu Keskuse blogis, loe edasi...
In English