Kristlikud noortejuhid kohtusid Kesk-Eestis

Avaldatud 5.3.2009, autor Silva Jallai

Kui palju kordi oled sina tundnud, et töö koguduses ei kanna just sellist vilja, nagu sooviksid? Või jääb puudu teadmistest ning oskustest, kuidas jõuda erinevate inimesteni? Oma noortetöö käigus olen endale selliseid küsimusi esitanud ja neile ei olegi nii lihtne lahendust leida.

Ühel päeval aga lendas mu e-posti kiri, mis kutsus Eesti noori juhte konverentsile „Põlev pirn“, mille peamiseks eesmärgiks oli meid varustada täitma Kristuse misjonikäsku. Kuid lisaks sellele olid korraldajad ära tabanud ka noortejuhtide vajaduse rääkida kellegagi oma rõõmudest, muredest, kahtlustest ja sarnastest ning ka erinevatest kogemustest. Kohale jõudes võis näha palju aktiivseid ja entusiastlikke inimesi. Adventkogudusest oli kohal neli inimest, nende seas ka ürituse üks mentoreid Ivo Käsk.

Nüüd veidi lähemalt sellest, mis seal siis täpsemalt toimus. Reedeõhtune programm algas paari mänguga, mis pakkusid osalejatele palju nalja ning seejärel laulsime (need kaks tegevust eelnesid alati enne sõnavõttu). Kõnelejaks oli Joel Reinaru (paljud teavad teda kui Cruxi solisti), kes rääkis vaimulikust olukorrast Eestis ning kuidas võiks sellesse muutusi tuua. 2005. aasta Eurobaromeetri järgi on Eestis Kristust järgivaid usklikke alla 2%. Noorte seas on see osakaal veelgi väiksem (alla 1%). Euroopa, eesotsas meie kodumaaga on kõige väiksema kristlaste osakaaluga. Seega on töö, mida noortejuhid teevad, vahest üks kõige enam kannatust nõudev töö, sest külvist lõikuseni on teinekord vaja oodata päris pikalt. Saatan tahab meis tekitada kartust ning ebakindlust. Me peame meeles pidama, et meie Jumal on probleemidest võimsam, seega on oluline püsida Kristuses ja Tema juhtimises.

Laupäeva hommikul toimus teine koosolek, mida juhtis Märt Saar. Tema kõneles sellest, kuidas Jeesus läkitas jüngreid minema evangeeliumi kuulutama. See töö ei ole tänaseks läbi. Ka meie peaksime seda jätkama. Hästi oluline kuulutustöö juures on tunda sihtgruppi ja nende vajadusi, kes sinna kuuluvad. Viiepunktise skaala abil saime silme ette pildi, millised ususammud on olemas ning kui me läheme välja noortele kuulutama, tuleb arvestada nende usuelu eri punktides olemisega. Sellest sõltub, kuidas kellelegi läheneda ning kui efektiivne on tulemus.

Päeval toimusid seminarid. Teemasid oli kuus, kuid kõiki ei olnud võimalik kuulata. Need kaks, millest mina osa võtsin, olid julgustavad ja andsid häid ideid noortega töötamiseks. Enne kolmandat koosolekut said soovijad osa võtta seltskondlikest mängudest, mida teinekord ka ise vajadusel kasutada. Mõnikord on vaja noortel oma energia enne kuskil välja elada, et siis tõsisemate teemade juurde asuda.

Kolmandal koosolekul rääkis Peep Saar vaimulike töö igapäevasest treeningprogrammist. Selleks tõi ta välja kolm valdkonda, mida juht peab endas arendama: Piibli, kultuuri ja inimsüdame tundmine. Vajame tõe ja evangeeliumi tundmist, et seda õigesti jagada. Lisaks tuleb arvestada elukeskkonnaga, milles elame ning mida inimesed praegusel hetkel vajavad.

1 Kr 9:24-27 ütleb, et me oleme võidujooksjad. Kristlastena võime tippsportlastelt õppida nii mõndagi: eesmärgi nimel tuleb pühenduda; on vaja meeskonda; treeningud ei ole ühekülgsed vaid arendada tuleb end mitmest küljest; vaja on igapäevast tööd, aga ka puhkust; on vaja olla kannatlik ning uhkus tuleb seljataha jätta. See, kes inimsüdant muudab, ei ole mitte inimene, vaid Jumal.

Laupäeva õhtul saime võimaluse läbi teha ühe palveteekonna, kus oli võimalik erinevate asjade pärast palvetada või lihtsalt vaikida. Päev lõppes Taize palvusega.

Pühapäeval toimus viimane koosolek, mida juhtis Mihkel Madalvee. Ta rääkis sellest, et noortejuhi ja pastori vahel peab olema tugev usaldav, austav ja teineteist hindav side. Pastor mõjutab noortejuhti ning ideaalis võiks toimuda ka vastupidi. Nad moodustavad meeskonna, mis rühib Jumala poolt kogudusele antud eesmärkide suunas. Noortejuht peab alluma Jumala printsiipidele ja olema juhitav. Kogudus on tagala noortejuhile, kes võitleb eesliinil, ja kindlasti koht, kuhu tulla taas jõudu koguma. Lisaks ei tohi olla hirmu läbikukkumise ees ning tuleb olla julge uute asjade katsetamisel.

Võin kõigi osalejate eest öelda positiivsed tänusõnad konverentsi korraldajatele ja kindlasti Jumalale, kes meid sinna juhtis.

Silva Suurküla


Julia muljed (Tallinna III kogudus)

Seminar "Põlev pirn '09" jättis minu südamesse väga palju häid tundeid. Positiivsed emotsioonid, uued tutvused ja sügavad mõtted on need, mis ma sealt seminarilt leidsin. Kõige toredam tunne oli see, et minu kõrval on nii palju noori, kes samamoodi muretsevad oma koguduse pärast ja meie riigi pärast. Need noored inimesed, seminaril osalenud, tahavad Jumala juhtimisel tuua muutuse sellesse olukorda. Tihti kristlased unistavad misjonitööst kusagil kaugel maal, kuid kõige suurem ja tähtsam misjonipõld algab siitsamast meie ukse tagant. Jumal andis meile nii palju valgust ja armastust! Ärge hoidke seda enda sees! Jagame teistega!

Jaga Facebookis
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat