Armas lugeja!
Praegusel jõulueelsel hämaral ja pimedal ajal soovin ajada pisut juttu raamatutest. Kas Sa tead, kuidas jõuab raamat Sinu raamaturiiulile? Ostad selle, muidugi! Aga kust ja kuidas jõuab see poodi või raamatuletile?
Iga raamat on kellegi looming. Kuna keegi on selle kirja pannud ja pole seda ka kellegi pealt maha kirjutanud, on tal teatavad õigused sellele – autoriõigused. Autor on seda raamatut kandnud oma peas ja südames, on kulutanud hulga närve ja päevi ja veel hulga päevi ja veel ja veel päevi ning ta on selle kallal töötanud, selle pärast palvetanud, kui tegemist on kristlasega, on selle teksti kirjutanud ja maha tõmmanud, ümber teinud ja jälle kustutanud … Kui lõpuks raamatu tekst on autori poolt valmis, siis tavaliselt annab ta selle lugeda toimetajale. Muide, isegi oma mälestusi ei andnud selline kirjanik nagu Jaan Kross, trükki ilma toimetamata, rääkimata muust loomingust.
Niisiis saab raamatu teksti enda kätte toimetaja. Ta loeb seda ja mõtleb kaasa. Ta võib märgata mõnda koma, mis võiks olla teises kohas ja mõnda tähte, mis autori näpuvääratuse tõttu päris õige pole … aga ta märkab vahel ka teksti sisemise loogika või stiili apsakaid. Nii teeb toimetaja autorile ettepaneku need kohad üle vaadata ja oma otsus langetada. Kui kujuneb vastasseis mõne sõna või väljendi osas, jääb autori tahe alati peale. Raamatu tekst käib vahel hea mitu korda autori ja toimetaja vahet. Vahel on tuliseid vaidlusi ja vahel on ka keeruline edasi anda oma mõtet või tunnet kirjapandu kohta, kui seda võib tõlgendada ka autori kavatsustele vastupidiselt ja mis seega muutmist vajab.
Kui autor soovib, et raamatus oleks illustratsioonid, annab ta teksti lugeda kunstnikule, kes lisab oma lugemiselamuse läbi kunsti. Kui autor soovib raamatusse panna fotosid, on nende ettevalmistus trükkimiseks eraldi töö, seda teeb tavaliselt kujundaja.
Raamatu kaanekujundus on omaette tähtis töö, sest sellest sõltub suuresti raamatu edasine saatus raamatute tihedas konkurentsis poe raamaturiiulitel.
Järgmiseks vajatakse küljendajat või kujundajat, kes raamatu küljendab, ning sellegi töö jaoks on oma reeglid. Tema paigutab raamatu teksti lehekülgedele, paneb õigesse kohta pildid – illustratsioonid, fotod, aga ka tabelid, joonised jms. Kuna raamatus on sageli vaja sõnu poolitada, kasutatakse selleks tavaliselt vastavat arvutiprogrammi. Hea küljendaja märkab ka poolitusvigu ja parandab need.
Kujundatud raamatu vaatab enne trükkimist üle korrektor või toimetaja. See on sageli viimane võimalus parandada vigu enne, kui neid saab 600, 800, 1000 või 2000 korda enam.
Eriti vastutusrikaste trükiste puhul tehakse trükikojas või kujundaja poolt makett, milles on kogu trükis nii, nagu see peab lõpuks olema: lehekülg lehekülje järel, kõik järjest kokku kleebitud. Selle vaatab üle toimetaja, kinnitab oma allkirjaga, et raamat võib niimoodi trükki minna, või siis teeb veel parandusi, kui see on möödapääsmatu. Kui on veel parandusi, siis kõik need leheküljed, mida veel parandati, antakse toimetajale uuesti üle vaadata.
Raamat läheb trükki. Ettevalmistustega seotud töötegijad hoiavad hinge kinni, kuid lubavad endale sel puhul ühe koogitüki.
Raamat tuleb trükist. Kõik ettevalmistusega seotud inimesed on pinevil, teevad lahti uue raamatu ja otsivad kinnitust, et see on hästi tehtud.
Uue raamatu esitlus ja selle esimene müük esitluse hinnaga. Õnnitletakse ja kingitakse uus raamat / uued raamatud kõigile ettevalmistustes osalenutele. Raamatu levikule palutakse õnnistust.
Nii on igal töötegijal oma osa vastutusest ja see kajastub ka raamatu tiitellehe pöördel, kus on kirjas, kes millise töölõigu eest on vastutanud. Samuti on tiitellehe pöördel kirjas, kellel on autoriõigused.
Kui nüüd keegi soovib mõnda raamatut tõlkida teise keelde ja selle välja anda, on tingimata vaja autoriõigusi omavalt inimeselt või kirjastuselt küsida luba ja täita lepingus esitatud nõuded, sh maksta autoritasu. Kõik see hõlmab ka vaimulikke raamatuid, artikleid jm, kaasa arvatud meie oma koguduse väljaanded. Kui vähegi võimalik, tuleks raamatud tõlkida originaalkeelest, sest teiste keelte kaudu edastatud sõnum võib saada erineva varjundi või koguni mõtte.
Tõlkimise puhul on raamatu edasine teekond pea sama pikk kui senine tee. Oma töö on tõlkijal, toimetajal, kujundajal, kaanekujundajal, trükkijal. Nii on ka nende nimed lõpuks tiitellehe pöördel, et oleks teada, kes vastutab millise töölõigu eest ning kellel on autoriõigus tõlke ja toimetamistöö suhtes.
Kõik töölõigud vajavad ettevalmistusega tegijaid. Jaanuaris ja veebruaris on meil AKELi kirjastuskomisjoni eestvedamisel seminar tõlkijatele ja toimetajatele. Soovime ühtlustada meie väljaannete kvaliteeti ja nii paneme koos kirja „mängureeglid“, st kes (tõlkija, toimetaja) mida teeb ja kuidas teeb ning mis on iga töölõigu tulemus.
Raamatute tõlkimine on meie oludes möödapääsmatu, sest oma autoreid meil nii palju pole ja samas on oluline olla kursis mujal maailmas toimuvaga, sh muukeelsetes raamatutes kajastatuga. Valida on väga suure hulga raamatute seast ning see on tõesti keeruline protsess, sest meie liidu raamatute väljaandmise võimalused on väga piiratud. Siinkohal soovin teid üles kutsuda meile teatama, kui olete leidnud raamatu, mis teie meelest vääriks tõlkimist ja eesti keeles väljaandmist. Soovime kõigi arvamustega arvestades teha parimad valikud. Pole otstarbekas raamat enne ära tõlkida ja alles siis kirjastuskomisjonile teatada, sest nii võib tõlkimine kujuneda tühjaks tööks, kui näiteks keegi juba juhuslikult samadel kaalutlustel või ka tellitud tööna on selle tõlkinud eesti keelde või kui pole võimalik teha lepingut väljaandmise õiguse ostmiseks või pole raha raamatu toimetamiseks, küljendamiseks ja trükkimiseks. Samuti pole selliste toortõlgete Internetti üles panemine seaduslik ja ka selleks on oma reeglid. Me ei soovi ju, et meie tehtud tööd keegi teine kontrollimatult kasutab.
Sama probleemi näen ka CD-plaatide ja helikassettide omaalgatuslikus paljundamises, sest ka nende tegemine on olnud väga töömahukas ja aeganõudev. Niisiis oleks ikka aus maksta originaalhelikandjatel muusika eest ja mitte alaväärtustada teiste suurt, pühendunud ja kulukat tööd.
Soovin Sulle mõnusaid hetki hea raamatuga! Ja kui leiad endas tõsist tahtmist raamatute trükiks ettevalmistamisega tegeleda, ootame Sind 11. jaanuaril Tartusse! Ole nobe end registreerima! Kui tõsise tahtmise juures on majanduslikud takistused, siis otsime koos lahendusi! Kui Sa oled aga terve enesekriitikaga leidnud, et ei saa tõlkimise ja toimetamise tööst tulemuslikult osa võtta, siis on Sul ehk mõnel muul teel võimalik kaasa aidata heade raamatute levikule meie lugemislauani: kuna raamatute väljaandmine on kulukas ettevõtmine, vajab see tööharu ka materiaalset tuge. Oleme tänulikud iga sihtotstarbelise annetuse eest ja loodame, et raamatutel, mis töös ja plaanis, on rõõmus vastuvõtt!
In English