Armsad õed ja vennad, tervitan teid uue, veel tundmatu aasta uksepakul. Võimalik, et homsesse vaataja hinges on vastuolulised tunded ja mõtted, ehk pisut arglikudki.
“Sest igal asjal on aeg ja kohus. Kuid inimesele on suureks õnnetuseks, et ta ei tea, mis tuleb, sest kes ütleb temale, missugusel viisil see tuleb?” (Kg 8:6,7).
Siiski, tänu Jumalale on meile pakutud midagi, mis võiks meid kinnitada, vaatamata teadmatusele ja meid ümbritsevale ebakindlusele.
Me kogeme aina, et aastad vahelduvad kiiresti – aasta on otsekui mingi kaader filmist või fragment, episood mingist teosest, iga aasta alguses valdavad meid sarnased tunded. Näib, et ainus, millele inimene võib toetuda, on need kiiresti möödunud kaadrid ja episoodid. Kas oskame sellest, mis oli, välja lugeda midagi, mis meid aitaks selles, mis on veel ees?
Piiblis ütleb Issand: “Õnnis on see, kes loeb, ning need, kes kuulavad neid ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud, sest aeg on lähedal” (Ilm 1:3). Kas me oskame näha möödunus Jumala kätt, mis valitseb maailma sündmusi ja on valmis juhtima ühe väikese inimese elu.
Tehkem oma eesmärgiks saada paremini tuttavaks Temaga, kelle käes on nii minevik kui ka tulevik. Igal ajastul või ajalooperioodil on Jumalal kogudusele oma eriline sõnum ja koguduse kaudu just selle aja maailmale.
Adventistide kogudus on oma eriliseks osaks lugenud Ilmutuse raamatu 14. peatüki sõnumit, eriliselt aga nimetatud peatüki esimest poolt ning kõige enam selle peatüki 6. ja 7. salmi: “Ma nägin teist inglit keset taevast lendavat; sellel oli igavene evangeelium, et kuulutada evangeeliumi neile, kes elavad ilmamaal – kõigile paganahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele. Ja ta hüüdis suure häälega: "Kartke Jumalat ning ülistage Teda, sest Tema kohtumõistmise tund on tulnud, ning kummardage Teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja vete allikad!"
Igavene evangeelium – hea sõnum Jeesusest Kristusest, kes on igavene Jumal, Looja ja meie Lunastaja.
Jeesus, kes oma sünni ja elu kaudu avas evangeeliumi meie kõikide jaoks – rõõmsa sõnumi andestusest ja igavese elu lootusest. Temale kuuluvad sõnad, mis Ta ütles oma missiooni alustades: "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!" (Mk 1:15). Jeesus Kristus, kes võttis enese peale meie saatuse, patu ja süü, nii nagu apostel ütleb: ”Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks Tema sees.” (2Kr 5:21). Ta andis oma elu, et igal inimesel oleks lootus, õigeksmõistmine ja igavene elu. Nimetatust oleneb sinu ja minu elu ja tulevik.
Adventkoguduse suurim eesmärk on olnud, on ja saab kindlasti nii ka edaspidigi olema – tõsta Jeesuse nimi, Tema lunastustöö kõrgele. Kõik see, mida Jeesus tegi meie heaks Kolgatal, mida Ta teeb täna meie heaks inimkonna esindaja ja Lepitajana taevastel õuedel, on tähtsaim osa meie sõnumist. Lunastuse kaudu on antud Jeesusele õigus kohtule ja õigeksmõistmisele.
Tänases maailmas on Jumal teisejärguline või täiesti kõrvale jäetud. Maailmas, milles Jumalale kuuluv au on võetud ja antud ebajumalatele, kutsume kaaskristlastena – adventistidena – andma au Temale, kellele see kuulub, kummardama elavat Jumalat, sest Ta on meid armastanud ja armastab ikka veel, soovides meile kinkida
õigeksmõistmist ja igavest elu juba täna ning füüsiliselt täitub igavese elu tõotus Tema taastulemisel.
Me elame väga kiiresti muutuvas maailmas. Kuid peamiselt puudutab see arengu tehnilist külge. Inimene oma põhiolemuselt ja põhivajaduselt on samasugune kui sajandeid tagasi.
Rääkides Jumalast – Tema on oma olemuselt, iseloomult, oma tõotuste ja armastuse poolest muutumatu. Jumal ei vaja muutust, inimene aga küll. Vajadust muutuseks ei saa asendada tehniliste asjadega. Me vajame olemuslikku muutust. Kuid me ei taha eriti muutuda. Eelkõige selles, mis puudutab meie harjunud mõtlemist, juurdunud harjumusi, väljakujunenud traditsioone ja kõike, mis puudutab meie olemuslikku külge...
Jumal seevastu ei vaja muutust, sest Ta on muutumatult täiuslik. Meie imestuseks on just Tema olnud valmis inimese pärast suurteks muutusteks.
Võib-olla sa küsid – kuidas? Ta oli nõus panema maha oma jumalikkuse ja sündima inimesena – muutuma surelikuks.
Milleks? Et sinus ja minus võiks aset leida muutus. Et meie, kes oleme oma olemuselt sündinud patuste ja surelikena, võiksime muutuda. Kui võtame usus vastu kõik selle, mida Jeesus pakub, muutub meie elu igavesti.
Jumal on suurte muutuste Jumal. Mõnikord ei soovi me usklikena, kogudusena samuti muutusi. Vastupidi, me tunneme isegi teatud uhkust, et midagi ei ole muutunud...
Ehk peame muutumist rohkem tehniliseks küsimuseks. Kui ma usun Jeesust ja koguduse põhimõtteid, siis on mul vaja vaid pisut kohendada ennast selle järgi. Oo ei, armas usukaaslane! Meid varitseb oht unustada, et Jumal on muutuste Jumal ja meie vajame tõelist, sisulist, olemuslikku, elu põhiväärtusi puudutavaid muutusi.
Armsad kaaskristlased, me ei peaks klammerduma väliselt muutumatute traditsoonide ja asjade maailma külge. Issand kutsub meid olemuslikuks muutuseks. Luba, et see sünniks sinu elus!
Väljakutse, mille esitab tänane maailm igale kristlasele – kogudusele, nõuab esmalt, et me oleksime avatud ja valmis muutuma.
Jumal õnnistagu, andku meile kõigile uusi kogemusi ja kasvu!
In English