Trans-Euroopa divisjoni (TED) aastakoosolek on 22 Euroopa riiki ühendava divisjoni kogudusejuhtidele aastaplaani üks kõrghetki. Aastakümneid on aastakoosolekuks kokku saadud meeldivas õhkkonnas, kus on saadud nautida osadust, vaimulikku ergutust ja arutelusid koguduse missiooni üle. Kuid COVID-19 on seda kõike muutnud. Lennupiletid ja ruumibroneeringud tühistati ning osalisi teavitati, et kahjuks peab aastakoosolek toimuma Zoomi vahendusel.
Koosoleku korraldajad tõdesid, et selline korraldus on kõigile pettumus, kuna sellise suhtlusvormi kaudu ei saa taotleda isiklikku lähenemist ega osaduse ülesehitamist, ent siiski nähti selles ka võimalust. Mitu sessiooni oli pühendatud viiruse teemale ning külalisesinejal paluti uurida praeguse olukorra plusse ja miinuseid.
Rühm koguduseliikmeid tegi esitluse pandeemia-teemalise Barna aruande põhjal. Ehk oli kõige ehmatavam see järeldus, mille järgi COVIDil on väga suur mõju meie vaimsele tervisele, eriti noorte seas. Pea pooled noored kannatavad ärevuse ja kolmandik depressiooni käes. Ka nende vaimulik elu on saanud mõjutada. 18–29-aastaste koguduses kasvanud noorte seas tehtud uuringu käigus leiti, et vaid 10% neist on elujõulised jüngrid.
Noorte inimeste kogemuse mõistmine annab meile arusaamise, mil moel me saame eriolukorras nendeni jõuda. Enamus neist on kasvanud üles tarbijatena, kes pigem vaatavad üritusi kui osalevad nendel. Koguduse teenistuste panemine veebi võib teha olukordi halvemaks, kuid on ka õppetunde, mida saame omandada. „Me peaksime vaatama oma ekraane kui läätsesid, mida saab fookustada erinevatele sügavustele,“ ütles esitleja Christine Burt. „Me peame hindama oma veebiteenistusi ja otsima viise nende parandamiseks. Inimesed soovivad olla kaasatud, osaleda, tunda, et nad on päriselt ka koos teiste inimestega, mitte lihtsalt ei jälgi neid; nad soovivad olla tõelise kogukonna liikmed.“
Esitlusele järgnenud arutelus sai kuulda erinevate praktikate kohta TEDi erinevates piirkondades. Hollandis viivad pea kõiki teenistusi läbi noored, kuna just neil on selles valdkonnas parimad oskused. Lastetöö juht Clair Sanches-Schutte sõnas, et nooremad kohanevad uue tehnoloogiaga paremini. Victor Marley Norrast rääkis ADRA annetuste kampaania edust, kuna nad keskendusid kohalikele kogukondadele. Hilde Huru Põhja-Norrast rääkis oma väga ilmalikust kogukonnast, mis on praegustes oludes kristlusele avanenud. „Viimasel ajal on üks kolmandik meie koguduse teenistuste külastajaist mitteadventistid ja omakorda pool neist ei ole kunagi varem kirikus käinud.“
Peakonverentsi juht Ted N. C Wilson võttis aastakoosoleku esimese päeva kokku evangeeliumikeskse sõnumiga. „Elektrooniline koosolek ei ole sama nagu see, kui saame kokku heas õhkkonnas, mida me tavaliselt oleme nautinud, kuid praegune koosolek ei maksa peaaegu midagi ja me saame olla kodus!“ sõnas ta. Wilson selgitas teiste piirkondade raskusi seoses pandeemiaga, ent keskendus siiski pigem koguduse strateegilisele plaanile „Mina lähen“. Kasutades Jesaja 6. peatüki mõtteid, lõpetas Wilson oma kõne kinnitusmõttega: „Ma julgustan igaüht teist vastama Issandale täna ja julgustama oma koguduse liikmeid sõnadega „Mina lähen!“.“
Nagu ikka, käsitleti aastakoosolekul koguduse toimimisega seotud küsimusi ning hääletati nende üle. Hääletati muutuste poolt, mis puudutab tulevikus aastakoosolekute virtuaalset korraldamist. Vaadati üle juhis, mille põhjal toimida, nii et mõni teine COVIDi-laadne olukord tulevikus ei tabaks meid ootamatult.
TEDi laekur Nenad Jepuranović esitas finantsaruande ja eelarve. Pole kahtlust, et pandeemia on kogudust rahanduslikult mõjutanud. Arvud ja graafika näitasid majanduslikku langust, ent see ei olnud nii sügav, kui oleks osanud arvata või kui suurt langust eksperdid on ennustanud. TED reageeris pandeemiale kiiresti ja eelarves tehti märkimisväärseid kärpeid, samas on piirkondi, kus kümnis 2020. aasta esimese üheksa kuu kestel on kasvanud. Laekur ja teisedki koosolekul osalejad kommenteerisid koguduseliikmete vastupidavust ja ustavust.
Norra uniooni laekur Johann Johannsson rääkis mitu lugu inimeste ustavusest. Oma laekuriaastate jooksul on tema ja ta kolleegid teinud palju tööd, et koguduse rahaasjad oleksid liikmetele läbipaistvad. „Inimesed usaldavad meid,“ ütles ta. Samas pandi see usaldus möödunud aastal proovile, kui unioonis tehti viga, eksituse tõttu jäi esitamata taotlus valitsuse iga-aastasele toetusele summas 600 000 eurot. See oli unioonile katastroof, aga selle eksimuse varjamise asemel jagasime infot kogu liikmeskonnaga, kes palvetas kogudusejuhtide eest ning lõpuks maksis valitsus selle raha välja tagasiulatuvalt – sellist otsust ei ole valitsus enne teinud. „Ausus, avatus ja läbipaistvus koos kaasaegsete tehniliste lahenduste ja sooviga minna edasi on võtmeks usalduse ehitamisel terves koguduses,“ ütles Johann.
Kui osalejad koosoleku lõppedes üksteisele ekraani vahendusel lehvitasid, oli kahtlemata neid, kes igatsesid möödunud aastate soojust ja osadust, koos söömist ja Montenegro konverentsikeskuse mugavusi, kuid kõik esitlused olid siiski inspireerivad, viiruse kontekstis ehk isegi rohkem kui tavaliselt – ja selles tähenduses võib öelda, et tänavune aastakoosolek oli otsesõnu sama hea kui eelmised.