Tervise ja toitumise vallas on liikvel mitmeid moetrende, nii nagu kõigis teistes valdkondadeski. Mõned neist trendidest võivad olla tervisele kasulikud, mõned neutraalsed ja kahjuks on ka päris tervist kahjustavaid moeröögatusi. Järgnevalt toob Allan Randlepp lugejani peakonverentsi toitumise ja elustiili konsultandi dr Fred Hardinge muutmata kujul vastused mõnedele levinud trendidele tervisliku toitumise vallas.
1. Rohelised smuutid
Mõnede jaoks on rohelised smuutid muutunud lendavaks vaibaks terviseni! Sellegipoolest pole teaduskirjanduses selle väite toetuseks midagi leida. Vaatamata sellele esinevad mahlabaarid ja boutique-poed vahel lausa pööraste väidetega.
Üks mu varasematest mälestustest on pilt sellest, kuidas mu vanaema valmistab „salatisuppi“, nagu tema seda vahetevahel nimetas. Ta võttis tavaliselt seda, mis tal aias kasvas, lisas ohtralt peterselli, pani kõik blenderisse, lisas veidi sidruni- või apelsinimahla ning blenderdas kõik segamini. Koostisosad varieerusid iga kord, sõltuvalt sellest, mis saadaval oli. See oli üsna lihtne ja hakkas mulle meeldima. Mu ema jätkas aeg-ajalt seda traditsiooni ja ka mu abikaasa valmistab seda vahel. Ma olen söönud neid üle seitsmekümne aasta!
Iga kokk valmistab neid erinevalt. Vaatasin umbes aasta tagasi ühte lennujaama mahlabaari ja olin šokeeritud, nähes, kuidas klient kliendi järel tellis lihtsa rohelise smuuti ja lasi sinna lisada täiendavalt valku, täiendavalt toitaineid, täiendavalt leotisi jne, kuniks nad maksid selle 350 ml smuuti eest 10–12 dollarit.
Ühes rohelises smuutis ei ole iseenesest midagi ebatervislikku. Sellegipoolest ei asenda see tasakaalustatud terviktoitu. See on suurepärane viis oma salati söömiseks, kui sul pole hambaid!
Toitumise seisukohalt on vahest mõne rohelise smuuti (ilma valgupulbri ja toidulisanditeta) söömine igati kohane osa tervislikust toitumisest. Sellegipoolest, kui me sööme regulaarselt värsket salatit ja puuvilju, siis ei pea tingimata rohelist smuutit sööma, et terve püsida.
Rohelised smuutid ei tohiks kunagi meie ülejäänud toitu asendada. Need, keda toidetakse toruga, peavad saama blenderdatud toitu, aga ülejäänud meist – meil on vaja nautida erinevaid värve, tekstuure ja maitseid, mida kogeme süües iga päev erinevat tahket toitu.
2. Eeterlikud õlid
Eeterlikud õlid on tüüpiliselt healõhnalised ja neid saadakse erinevatest taimeosadest, kasutades auru või survet. Eeterlik õli, nagu ingliskeelne nimi essential oil aimata laseb, on tema olemus, tema essents, mis annab selle lõhna või maitse. Eeterlike õlide kasutamine on tuhandeid aastaid vana. Viimastel aastatel on nende kasutamine eriti populaarseks muutunud. Ameerika Ühendriikides kulutasid tarbijad 2019. aastal neile toodetele üle ühe miljardi dollari.
Kõige levinum on nende õlide kasutamine aroomiteraapias, kus need tavaliselt lahjendatakse ja määritakse nahale, hingatakse sisse, kantakse esemetele (nt padjad), kuumutatakse lõhna levitamiseks või kasutatakse seepides ja kreemides.
Kas need ka tegelikult toimivad? Vastupidiselt tarnijate ja müügiinimeste väidetele ei ole teaduslikku kinnitust sellele, et eeterlike õlide või aroomiteraapiaga oleks võimalik haigusi ennetada või ravida. Eeterlike õlide teiste võimalike kasude osas, nagu meeleolu paranemine, stressi leevenemine, antibiootiline ja seenevastane mõju on tulemused parimal juhul vastakad ja jätkuvalt mitteveenvad.
Väga raske on täna eristada nende toodete kasutamist lihtsalt tervislike, positiivsete tunnete ja emotsioonide esilekutsumiseks traditsioonilistest aroomiteraapia tehnikatest ja idamaiste religioonide filosoofiast nagu elujõud, refleksoloogia, tšakrad ja energiatasakaal. Kristlased peavad olema eriti hoolsad ja jälgima, et nad ei kasuta neid tooteid viisil, mis kutsub esile psüühilisi või spiritualistlikke seisundeid. Kui otsime tervendavat mürri, peame vaatama Jeesusele kui Gileadi mürrile.
3. Aluseline toitumine
Internetis ringleb erinevaid aluselisuse-happelisuse teooriaid. Nende peamine väide on see, et toidud, mida me tarbime, jätavad peale ainevahetust maha „tuha“, mis on kas aluseline või happeline, mis omakorda mõjutab meie keha pH-taset, kas siis hea või halva poole. Teooria väidab, et hea tervise hoidmiseks tuleb tarbida rohkem aluselisi kui happelisi toite — mis kaitseb meid kõige eest alates vähist ja lõpetades osteoporoosiga.
Kas sellisel teoorial on ka mingi alus? Kindlasti, ilma igasuguse kahtluseta jätavad toidud meie kehasse aluselist või happelist „tuhka“. Üldistatult, loomsed tooted ja teraviljad moodustavad happelise ning puuviljad ja köögiviljad aluselise „tuha“. (Rasvad ja rafineeritud tärklis on neutraalsed.)1
Kahtlemata muudavad toidud, mida me tarbime, meie uriini pH-
taset. Peale mõnda tundi rohelise smuuti või suure salati söömist on suure tõenäosusega meie uriin aluselisem kui kellelgi, kes sõi just suure biifsteegi.2
Tihti julgustatakse inimesi oma uriini või sülje pH-taset jälgima, kasutades selleks testiribasid. See on üks selle söömisteooria tõmbenumbritest, andes selle lihtsa mõõtmisega praktiliselt kohese positiivse tagasiside. Sellegipoolest, muutused uriini pH-tasemes ei seostu tervisenäitajate paranemisega.
Uriini pH-tase ei ole hea indikaator keha üldise pH-taseme kohta, samuti ei ennusta see hästi meie üldist tervist.
Aastakümneid3 on selliste toitumisstiilide edendajad väitnud, et saame muuta oma vere pH-taset, muutes seda, mida sööme – ja et aluselisem veri hoiab meid haiguste eest, samal ajal kui happelisem veri põhjustab haigusi. See on ilmselge vale. Meie keha kontrollib täpselt vere ja rakkudevahelise vedeliku pH-taset. Me ei saa oma vere pH-taset dieediga muuta.4,5
Kui sa võtaksid suure koguse naatriumvesinikkarbonaati, saaksid ajutiselt oma vere pH-taset tõsta, kuid seda mitte ilma väga ebamugavate seedeprobleemideta. Ainevahetusest tulenevad happelisuse häired võivad olla põhjustatud haigetest neerudest, äärmuslikust oksendamisest või kõhulahtisusest, teatud ravimitest või mürkidest või ainevahetuse haigustest (nt diabeet). Sõltumata meie toitumise valikutest või uriini pH-tasemest hoiab keha meie vere pH-taset väga lähedal 7,4-le.
Meie neerud ja kopsud on happelise „tuhaga“ toimetulekuks hästi varustatud. Kui me seedime loomseid valke, puhverdatakse tekkivad happed veres kiiresti vesinikkarbonaadi ioonide poolt. See peaaegu silmapilkne reaktsioon tekitab süsinikdioksiidi, mis hingatakse välja kopsude kaudu ja tekkinud soolad väljutatakse läbi neerude.6 Nende soolade väljutamise käigus toodavad neerud „uusi“ vesinikkarbonaadi ioone, mis lähevad tagasi verre. See jätkusuutlik tsükkel hoiab vere pH-taseme stabiilsena, ilma et peaks kaasama luid.
Ei kliinilised ega jälgimispõhised katsed pole kinnitanud hüpoteesi, et happeline „tuhk“ on seotud osteoporoosiga. (Mõned näited paljudest uuringutest7,8,9)
Kõige populaarsem aluseliste dieetide väide on, et need ravivad vähki, kuna vähk kasvab ainult happelises keskkonnas. See ei ole õige. See hüpotees eeldab, et tarbitav toit mõjutab vere ja rakkudevahelise vedeliku pH-taset, mis, nagu me eespool nägime, ei pea paika. Veelgi enam, see väide ignoreerib fakti, et vähk areneb ka kergelt aluselistes, täiesti normaalsetes keha kudedes pH-tasemega 7,4.
Positiivse poole pealt: enamus inimesi, kes söövad rohkem puu- ja köögivilju (aluseline dieet), võidavad mitmel moel, kuid sellel ei ole midagi pistmist pH tasakaaluga, vaid hoopis sellega, et süüakse vähem töödeldud toite, suhkrut, liha- ja piimatooteid.
7. august 2020, Fred Hardinge, Dr PH, RD
Toitumise ja elustiili konsultant, peakonverentsi terviseosakond
1 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7797810/
2 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7797810/
3 https://ajph.aphapublications.org/doi/pdf/10.2105/AJPH.26.11.1113
4 https://journals.physiology.org/doi/full/10.1152/advan.00054.2009
5 https://www.cambridge.org/core/journals/british-journal-of-nutrition/article/nutritional-disturbance-in-acidbase-balance-and-osteoporosis-a-hypothesis-that-disregards-the-
essential-homeostatic-role-of-the-kidney/3EAD569004A55B4AEAA0DAFC30AB5BE6
6 https://journals.physiology.org/doi/full/10.1152/advan.00054.2009
7 https://academic.oup.com/jn/article/141/4/588/4630600
8 https://bmcmusculoskeletdisord.biomedcentral.com/articles/10.1186/1471-2474-11-88
9 https://asbmr.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1359/jbmr.090515
In English