“Meie Isa, kes sa oled taevas!”
Mt 6:9
Mees võtab rannas oma poja käest kinni ja viib ta vette sõnadega: „Aeg on käes, et sa pead ujuma õppima.“ Oli näha, et poiss oli selle vastu, võib-olla kartis vett või oli tal muid põhjusi. Kuid mees ei tahtnud vabandusi kuulda, ta võttis poisi käest kinni ja astus vette. Poiss avaldas ikka vastupanu ja lõpuks kriimustas tahtmatult mehe õlga. Mees ärritus ja lükkas poisi kaldale sõnadega: „Mine oma ema juurde tagasi!“ Selliseks kujunes minu elu esimene ujumistund. See poiss olin mina.
Kahjuks on mõned mälestused, mis jälitavad mind terve minu elu jooksul ja nendest on üsna raske lahti saada, kuid ühel päeval tuli minu ellu poeg Kristofer. Veetes temaga aega, kinkides talle palju õnnelikuma lapsepõlve, tunnen, et minu enda haavad paranevad. Peaaegu kahe aasta jooksul oleme Kristoferiga ujunud erinevates meredes, järvedes, jõgedes, ujulates. Esimene kord, kui me Kristoferiga vette läksime, oli meie puhkuse ajal Horvaatias. Algul istusime vee lähedale ja ma rääkisin talle, kui hea on vesi ja kui mõnus on vees olla. Siis võtsin natuke vett ja piserdasin seda tema jalgadele, kätele, seljale ning tegin seda nii, kaua kuni ta harjus veega. Me astusime vaikselt vette ja liikusime väga aeglaselt. Kui vee tase jõudis mulle põlvedeni, ta kaelustas mind oma väikeste, kuid tugevate kätega. Ma tajusin lapse hirmu, kuid samas ka armastust ja usaldust. Laskusin aeglaselt alla ja me istusime vette, tema käed olid endiselt ümber mu kaela. Ma kordasin talle pidevalt, et ta ei pea kartma, sest isa on siin, isa hoiab teda, isa armastab teda.
Kuid see oli alles esimene samm teel minu unistuse poole. Kristofer kasvab nii kiiresti ja juba mõne kuu pärast ta saab kaheaastaseks. Ning üsna varsti saan talle rääkida, et tal on veel üks isa, Taevane Isa, kes armastab teda võib-olla isegi rohkem, kui mina suudan seda teha. Ma unistan sellest, et ühel hetkel saan aidata Kristoferil astuda erilisse vette, kus ta kuuleb sõnu: „Ma ristin sind Isa, Poja, ja Püha Vaimu nimel“.
Minul oli eesõigus anda Kristoferile füüsiline elu, kuid meie Isa tahab kinkida talle igavese elu. Jumal andis oma elu ristil – see annab meile võimaluse pääseda taevariiki, see on ainuke võimalus. Samas on ka minul ainuke võimalus ehitada üles tugevad, sügavad, täis armastust ja usaldust suhted oma pojaga. Sest haavu ja valu, mida me tekitame, on väga raske ravida, isegi kui tekitame neid tahtmatult.
Ma usun, et Jumal aitab minu unistuse ellu viia. Selles protsessis kutsub Jumal mind saama Tema partneriks. Tema andis oma elu ristil, mina annan oma elu parimad hetked, et olla oma lastele toeks. Me kõik oleme lapsepõlvest pärit – need tuntud sõnad räägivad minu kui isa missioonist anda oma lastele võimalus olla uhke oma lapsepõlve üle ja tunda minu tegude kaudu Jumala, meie Isa, armastust. Mina olen lapse jaoks Jumala esindaja. Sellest, kui hästi ma oma ülesandega hakkama saan, sõltub, kas ja millal võtab minu poeg vastu otsuse astuda erilisse vette.
In English