Muusikapala, mille põhimeloodia püsib ühe noodi peal, ei saa ju ilus ega huvitav olla?
Nii mõtlesin minagi, enne kui leidsin bossa nova laulu „Ühe noodi samba“. Tegelikult oli see pala päris kaua minu kaustas, enne kui seda kuulasin, sest pealkiri polnud just julgustav. Suur osa salmi meloodiast mängib ühe noodi peal, kuid sellegipoolest pole tegu igava looga, sest selle ühe viisinoodi taga on ilus ja põnev harmooniline käik. See on üks sellistest lugudest, mille puhul meloodia lahus harmooniast ei ütle midagi, kuid koos moodustavad nad ilusa terviku.
Laulu sõnad räägivad sellest, et varem või hiljem jõuab laulja tagasi selle noodi juurde, just nagu ta jõuab tagasi oma armastatu juurde, sest temaga pole võrreldavat, ja see, mida teised räägivad, pole midagi väärt.
Meie elus on palju noote, nii palju erinevaid võimalusi ja tegevusi, mida nautida ja millest rõõmu tunda. Kunagi ütles mulle keegi, et ma olen projektiinimene. Ta ütles seda, kui oli kuulnud, mis on minu versioon unistuste tööst – teha iga paari kuu tagant täiesti erinevaid asju. Ja tõesti, mul käivad sellised hood, et kord vaimustun ühest asjast ja sõidan selle vaimustuse harjal mõni aeg ja siis jahtun maha; siis aga vaimustun mõnest muust asjast.
Näiteks siis, kui ma plaanisin endale uut autot osta, tegelesin sellega mõtetes kuid. Lugesin arvustusi foorumitest ja ajakirjadest, kaalusin erinevaid marke ja mudeleid, käisin linnas, kael õieli ringi, ja vahtisin lummatult autosid. Teades oma võimalusi ja vajadusi, panin paika umbkaudse tärmini, mis ajaks peaksin auto muretsema ning olles margi ja mudeli välja valinud, nägin sellest öösel lausa und. Siis kui lõpuks auto ostetud sai, läks veel tükk aega, enne kui kadus vana harjumus, kael õieli, teisi autosid vahtida.
Või kui mu peas võtab kuju mingi loominguline projekt, siis võin sellest pikalt mõelda nii istudes, astudes kui lamades ja tunda mõtlemisest ja hiljem tegemisest harukordset mõnu.
Või kui avastan mõne huvitava telesaate, siis võin seda truult ja andunult järjest vaadata ning otsida internetist kommentaare ja arvamusi, et näha, kas need minu omadega kattuvad või mitte. Mõnikord võin end sama saate tegelasena öösel uneski näha.
Need asjad võivad olla ka hooajalised. Minu jaoks on sellised asjad seotud spordiga. Näiteks varem enne võrkpallivõistlusi olin pallimängust üles köetud, mõtlesin sellele ööd ja päevad, analüüsisin oma tugevaid ja nõrku kohtu, mõtlesin, kuidas trenni teha, et võiksin endast platsil olles parima anda. Mõni aeg peale võistlusi see hoog rauges ning asjast, mis oli erilisel kohal, sai järsku tavaline asi. Siis läheb elu tasapisi, vahel jääb mitu kuud mängust vahele, kuni saabub jälle hooaeg ning südames on taaskord tuttav õhin.
Ja näiteks kevadel tunnen igatsust minna kuiva jalaga jooksma, koostan mõttes treeningplaane ja -programme ning sean eesmärke, mida tahan sügiseks saavutada. Suvepoole aga juhtub, et programmi jälgimine jääb üha ebajärjekindlamaks, kuni lõpuks sügisvihmad jooksmisisu nullilähedaseks viivad. Et siis järgmine kevad samast kohast alata.
Ehk suudab hea lugejagi ennast veidi minuga samastada selles osas, et entusiasmil on kalduvus kesta lühikest aega.
Kuid nagu ühe noodi samba puhulgi, jõuan ma tagasi ühe – Jumala – juurde. Võin olla haaratud erinevatest ideedest ja köitvatest tegevustest, aga kui ma tunnen, et olen Jumalast eemaldunud, siis ei paku ka kõik need toredad asjad rahuldust. Kui võtan aja maha Jumala jaoks, siis ei jää tegelikult midagi head tegemata ja saavutamata. Vastupidi, leian hinges rahu, mis asendab vahepealse kohati närvesööva erutuse.
Vahel võib tunduda tüütu lugeda seda sama tuntud raamatut, Piiblit, ikka ja uuesti, nagu mängiks kogu aeg ühte ja sama nooti. Käia kirikus ja kuulata jutlusi, millest mõnda oled erinevate kõnelejate esitustes korduvalt kuulnud, vaid esitajate sõnastus ja esitlusmaneer on erinev. Laulda neid samu laule, mida on aastaid lauldud. Palvetada ikka ja jälle samade asjade pärast, mis on valesti siin maailmas ja sinu enda juures, samade inimeste ja olukordade pärast.
Kuid kui teha seda kõike südamest ja mõttega, siis leian, et nende samade nootidega käib kaasas kaunis harmoonia, mis annab nootidele erilise rikkuse. Selle harmoonia allikaks on Jumal, kes tahab olla minu armastatud sõber. Sõbraga võid ju samadest asjadest korduvalt rääkida ja ikka pole tüütu, samu asju koos teha ja need pakuvad ikka rahuldust. Nii on minu palve see, et ma näeksin ja mõistaksin, kui kaunid need samad noodid tegelikult. Loodan, et need on ka sinu palveks.
*Ühe noodi samba
In English