Krõõt Lõbus: Kogudusetöö tegemiseks on palju erinevaid võimalusi

Kuidas sul läheb?

Mul läheb hästi. Elu on põnev. Tagasi Eestis olles tunnen üha rohkem, et sulandun uuesti oma perekonda ja tunnen rohkem oma perekonna armastust.

Viimase intervjuu andsid Meie Ajale neli aastat tagasi. Millised olulisemad märksõnad sulle viimastest aastatest esile kerkivad?

Need aastad on olnud ootamatud, seiklusrohked, harivad, kasvatavad. Võin öelda, et põhjapanevad. Tunnen, et viimaste aastatega ka Newboldis olles on minu toetus­võrgustik muutunud palju tugevamaks. Minu suhtes Jumalaga on olnud üles-alla seiklusi, olen õppinud Teda tundma täiesti teistmoodi. See on olnud väga suur kasvamise aeg.

Lõpetasid möödunud aastal Newboldis magistriõppes teoloogiaõpingud Vana Testamendi alal. Kas seeläbi on tollased kombed ja käitumistavad sulle ka mõistetavamaks muutunud? 

Ma ütleks küll. Juba esimesest tunnist, kui hakkasin heebrea keelt õppima, lummas see mind. Mulle meeldis selle kunstilisus, loovus ja nende traditsioonide mõistma õppimine. Kuidas nemad nägid Jumalat, elasid sellel ajal ja kuidas nende väärtused ja hinnangud kumavad läbi selle, mida nad kirjutavad.

Tihtipeale me kritiseerime mingeid Piibli osi, et kuidas nad võisid niiviisi mõelda või öelda. Aga kui sa mõistad nende kultuuri, näed, kuidas Jumal toob nende kultuurist välja oma väärtused ja vaated, siis märkad lugejana hoopis teisi asju. Eks meid kõiki mõjutab meie ajastu, ka seda, kuidas ma mõtlen, loen Piiblit või mõistan kirjutatut. Vana Testamendi õppimine on kindlasti tasakaalustanud minu mõtlemist. See paneb mind peatuma ja hindama, mida ja miks ma niimoodi loen.

Oskad sa tuua mõne konkreetse näite Piiblist, mis tänapäeva inimesele tundub veider?

Orjus. Piiblis on mitmed väljakutsuvad väljaütlemised orjuse kohta, rääkides orjusele kuuletumisest ja orjade omamisest. Meie mõtleme, et kuidas Jumal sai orjust lubada. Mõtleme vabadusele, õiglasele tööjõule ja palkadele, aga tollast Jumala rahvast kutsuti olema võimalikult armastavad ja õiglased selles kultuuris, kus nemad elasid. Muidugi on neid kohti ja teemasid veel, aga orjuse teema on vast kõige kontrastsem.

Oled hetkel Tartus internatuuri tegemas. Milliseid teadmisi või oskusi senine nn õpipoisiaeg on sulle pakkunud?

See on näidanud mulle pastoraalse elu väljakutseid, mida varem võib-olla oodata ei osanud. Olen saanud jälgida nii Olavit kui ka Helet: kuidas nad suhtlevad, mis on nende roll ja ülesanded koguduses. Olen koos nendega saanud inimesi külastada ja teha järeldusi, missugune on pastoraalne külastus. Olen näinud koguduseelu nn telgitagust.

See on olnud ettevalmistumine ja mõistmine, kui lähedal pean olema Jumalale. Olen ka vaimulikurolli hakanud teistmoodi nägema. Seeläbi on tekkinud mõistmine, mida on vaja vaimuliku rolli täitmiseks: millised on vajalikud iseloomuomadused, kasvamise kohad, mismoodi kõige paremini toetada inimesi, kes otsivad Jumalat. Hele ja Olavi on aidanud märgata nii minu nõrku kui ka tugevaid kohti.

Mismoodi siis toetada inimesi, kes otsivad Jumalat?

Kõigepealt tuleb kuulata – mis on nende taust, millised mõtted ja tunded. Missugune on nende suhe Jumalaga? Igal inimesel on mingi suhe Jumalaga. Keskmisel inimesel on oma arvamus Jumala olemasolust, sellest missugune Ta on jne. Sel teekonnal on vaja teada, mis abi ta vajab. Ennekõike teeb selle töö ära Püha Vaim ja Jumal ise, meie saame sellel teekonnal kaasas olla. Võib aidata märgata, kui Püha Vaim inimesega kõneleb, juhib või kui Jumal teda kõnetab.

Saamuel pidi mitu korda õpetaja juurde minema, enne kui õpetaja sai aru, et Jumal räägib temaga. Ma arvan, et sama roll on ka kogudusejuhtidel – et inimesed saaks tulla meie juurde ja küsida. Me saame aidata märgata, mis nende elus toimub. Olen märganud, kui oluline on koguduseliikmetega suhte loomine ja nende külastamine, et koguduseliikmed tunneksid, et võivad tulla pastori juurde igasuguse teemaga ja küsida nende jaoks olulisi küsimusi ning koos meiega Piiblist vastuseid otsida. 

Vastutad liidus ka noortetöö eest. Kui palju on sul olnud kokkupuutepunkte teiste riikide noortejuhtidega?

Kõige rohkem puutun kokku Läti ja Leedu noortejuhtidega. Aga igakuiselt kohtume ka Trans-Euroopa divisjoni noortejuhtidega. Räägime avatult oma muredest ja edulugudest, jagame mõtteid ja ideid, peame plaane. Peab ütlema, et saame väga hästi läbi, meil on hea sünergia tekkinud. Ühe korra oleme kohtunud ka näost näkku, kui kogunesime Soomes, et planeerida 2021. aastal divisjoni tasandil toimuvat noortekongressi.

Räägi kongressist mõne sõnaga lähemalt!

Seal saab olema palju töötubasid, kus on Euroopa kõnelejad, erinevad spetsialistid. Asukoht on väga ilus – roheline ja looduskeskne Lahti linn. Seal saab ka ujumas käia. Kongressi motoks on Plug In – kuidas olla Jumalaga ja inimestega meie ümber ühenduses, kuidas jagada ja kogeda Jumala armastust teiste inimestega. Kongress toimub 3.–8. augustini 2021 ja on suunatud 18–35-aastastele, aga teretulnud on ka nooremad ja vanemad osalejad. 

Kuidas sul Eestis on õnnestunud noortetööd praegustes tingimustes edendada?

See on olnud väljakutseterohke, aga oleme noortenõukoguga mõtteid jaganud. Loodame paari nädala jooksul saada aktiivseks meie Instagrami-lehe, kuhu tuleb lugemis- ja filmisoovitusi ja ka muid võimalusi – noored saavad näiteks küsimusi esitada ja pilte jagada.

Peamiselt oleme tegelenud noorte­laagri planeerimisega. Loodame, et saame tänavu siiski noortelaagrit korraldada. See toimub 28. juulist kuni 2. augustini Saaremaal ja pealkiri on „Jumalaga käsikäes“. Mai alguses tuleb advent.ee lehele ka reklaamplakat ja -video. Kutsume kõiki osalema, noortelaagris on ka lastehoid. Pered, kel on väikesed lapsed, saavad laagris lisatasu eest toas ööbida. Mais registreerudes on osalustasu 40 eurot, edaspidi see kasvab veidi.

Täna (28. aprillil, toim.) oli just koosolek divisjoni noortejuhiga, et milliseid materjale ja videosid oleks vaja eesti keelde tõlkida. Eesmärk on, et meil oleks materjale, mis käsitleksid noortele olulisi teemasid.

Otsin ka võimalusi, kuidas korraldada noortele koolitusi, et oleksime internetis rohkem nähtaval. Eks mul endalgi on vaja digitaalsest maailmast teadmisi laiendada.

Praegune keeruline olukord on tegelikult vajalik selleks, et saaksime paremini toimida. 

Mulle on jäänud sinust mulje kui sotsiaalsest inimesest. Kuidas oled kohanenud sellega, et vahetut suhtlemist on nüüd vähem?

Kuigi ma võin inimeste keskel olla sotsiaalne, olen sügaval sisemuses introvert. Nägin üht videot, kus riik teavitab inimesi, et nüüd tuleb hoida teistest kaks meetrit distantsi. Introvert vastab seepeale, et ta on valmistunud selleks terve oma elu. Ma tunnen ennast selles rollis ära – mul ei ole mingit probleemi kodus olla ja arvutis tööd teha. Inimestest eemal olek võib tekitada ka mingit sorti mugavuse, seetõttu võtsingi nüüd aprillis kaks nädalat puhkust ja tulin õe juurde, et ma ei harjuks üksindusega ära ja tunneksin ikka inimeste energiat. Muidu võib tekkida karu tunne, kes on läinud talveunne.

Mulle piisab ka sõnumite, telefoni ja arvuti teel suhtlemisest, aga vahel ikka tunnen puudust vahetust suhtlemisest: et saada kokku, vestelda ja näha inimesi vahetult. Armastan koos Jumala ja inimestega aega veeta ja seega ma ootan aega, kui saan jälle koos inimestega olla. 

Mul oli parasjagu käsil projekt, mille raames külastasin eri kogudustes noori, et uurida, kuidas neil läheb, ja uurida, millised ideed ja vajadused neil on. Nendest kohtumistest tunnen nüüd küll puudust. Olen kaalunud kohtumiste jätkamist veebi teel, aga kogudusse minnes saan palju rohkem infot.

Missugused on olnud sinu eriolukorraaegsed hingamispäevad?

Veebijumalateenistused meeldivad mulle väga – need on ülestõstvad ja hea kvaliteediga. Muusika on tore, jutlused mõtlemapanevad, väga meeldivad mulle tervitused ja misjonivideod. Olen neid teenistusi nautinud. Olen ka ise paaril lindistusel saanud osaleda, mis on samaaegselt põnev ja hirmutav olnud.

Hingamispäevad on olnud nüüd rahulikumad ja ma saan nautida hingamispäeva nagu koguduseliige. See, kuidas hingamispäeva kogen, on vähemalt minu jaoks pärast koguduses töötama asumist olnud veidi teistsugune.

Samas olen ka ise osa vestlusgrupist, kus planeeritakse veebiteenistusi. Minu jaoks on see olnud huvitav kombinatsioon olla justkui tavaliikme rollis, aga samas ka aktiivne. Tavaolukorras tuleb mul igal hingamispäeval jutlust pidada ja hingamispäevakooli juhtida. Minul on jutlustamise ajal ikka veel närv sees ja süda peksab. Praegu ei pea ma igal hingamispäeval seda kartma (hakkab naerma, toim.), vaid saan kuulata kedagi teist, kasvada, õppida ja seeläbi ka ennast parandada.

Peagi on emadepäev. Kuidas teie peres on emadepäeva tähistatud?

Emadepäev on hästi lähedal meie ema sünnipäevale, nii et see on alati eriline olnud. Kui väiksemad olime, tegime emmele torti. Väikevennad, kes veel kodus elavad, teevad minu teada talle emadepäeval hommikusööki praegugi. Sünnipäevad on alati pidulikumad ja toredad, sest perekond tuleb kokku.

Selleks aastaks on meil üllatus ka varuks, aga ma ei saa seda veel avaldada, muidu ta loeb seda siit ajakirjast.

Mida sa oled oma emalt õppinud?

Seda, kuidas hinnata inimesi, kuidas olla perekeskne, sest emme on hästi palju endast andnud.

Ta otsib kogu aeg uusi teadmisi. Kui noorem olin, oli kool suhteliselt raske minu jaoks. Aga üha rohkem tunnen nüüd, et mina tahan ka rohkem teada ja õppida. Ütleme, et emme on igiõppija. Ta alustab millegi õppimist, lõpetab kooli ära ja siis alustab millegi uue õppimist. Mul on kartus, et ma võin mingi hetk samasugune olla. Juba praegu mõtlen, et seda ja teist oleks hea osata ja teada.

Temalt olen saanud ka reisimis- ja avastamisjanu. Kui väike olin, reisis emme sageli ja tõi huvitavaid asju koju kaasa. Mul on ka tekkinud huvi erinevate kultuuride ja riikide vastu. Tahan külastada unikaalseid maailmaimesid ja looduskauneid kohti.

Minu emme on ka väga-väga hea kokk; mina ei tee nii palju süüa kui näiteks Triin (Krõõda noorem õde, toim.). Minu vanemale vennale Indrekule meeldib igasugu vegantoite teha. Mõnikord teeb ta neist pilte ja saadab mulle, siis tuleb mõte, et peaks ka proovima, aga... Üksi elades ei ole ind süüa teha nii tugev. Samas meeldib mulle katsetada ja proovida teha erinevaid maailma toite, mulle meeldib teistele inimestele süüa teha. Kui sünnipäev on või sõbrannad tulevad külla, siis ikka mõtlen, et küpsetaks nüüd midagi. Olen näinud oma emmet nii palju igasuguste toitudega katsetamas. Siis kui Indrek ja mina taimetoitlaseks hakkasime, hakkas emme erinevaid taimetoite katsetama. Nii et armastust toidu ja kokkamise vastu on ta ka õpetanud.

Kui avaneks võimalus mõnel koolitusel või õppekaval end täiendada, siis mis see olla võiks?

Oh, neid on nii palju. Prioriteediks oleks võib-olla nõustamine, sest bakalaureusekraad on mul psühholoogias. Tunnen, et litsentsi omamine nõustamises on ühtviisi vajalik nii koguduses kui ka koguduseväliselt. Tahan, et mul oleksid suuremad teadmised nõustamise valdkonnas, et saaksin aidata inimesi, kel on elus raske.

Igasugused juhtimisalased koolitused kuluksid praegu ära, ürituste korraldamise ja rekreatsiooni õppimine oleksid ka vajalikud. Nimekirja võiks üha jätkata. Kogudusetöös mõistad, kui palju erinevaid viise on kogudusetöö toetamiseks ja kui palju erinevaid ülesandeid on Jumala teenimiseks vaja täita.

Ma võin küll üritada, aga üks inimene ei saa kõiki asju teada ja osata. Sellepärast ongi koguduses palju inimesi, et igaüks täidaks oma rolli. Meil on vaja kunstnikke, kokki, režissööre, arste, tõlkijaid... Ükskõik mida inimene õpib, kõigega saab kogudust ja Jumalat teenida.