5.-7.septembril toimus teine Tallinna I koguduse hingamispäevakooli praeguste ja tulevaste õpetajate laager Hiiumaal Hirmuste külas meie koguduse liikme Helju Kirsi kodus.
Laagrit ette valmistades oli mul kaks eesmärki: et me loeksime Piibli raamatut ja et me loeksime looduse raamatut. See kõik pidi meid kokku siduma osaduses Jumala ja üksteisega. Minu arvates said need mõlemad eesmärgid ka teoks.
Ilmajaama andmetel oli Eestimaal 100 viimase aasta kõige vihmasem suvi. Meil aga oli oma kokkulepe Temaga, kes vihma ja tuult annab ja kogu laagri jooksul ei takistanud ilm ühtegi ettevõtmist. Terve reedene päev oli kuiv ja me saime olla looduse keskel, käisime Kallaste pangal ja korjasime teel sinna Merle juhtimisel terve kastitäie häid söögiseeni, millest Merle meile õhtul maitsva roa valmistas. Sõime lõunat imeilusa neeme otsas kadakate keskel Sääreninal ja käisime läbi pähklisalu Kukka kivi vaatamas. Teel Kõpu poole peatusime ka Tõrvaninal (Hiiumaa ilusaim rand, kus liivad „laulavad“), kus julgeimad meist ka ujumas käisid.
Helju juurde jõudes tegime ühiselt välkkiirelt kõik ettevalmistused hingamispäevaks (imest seoses muruniitmisega võid lugeda Eino tunnistusest), sõime Merle valmistatud fantastilise seeneroa ja läksime mere äärde hingamispäeva vastu võtma. Seal kivisel rannal lainete vaikse loksumise saatel laulsime kiitust Jumalale, kuni hämaraks läks ja meie tänupalved ei tahtnud kuidagi lõppeda. Soojas Helju köögis kogunesime õhtuseks osadushetkeks ja erksaimad meie hulgast käisid öösel suvelõpu tähistaevast imetlemas. See oli nii suursugune ja mõõtmatu, kusagil eemal kohises meri ja meie ümber laulsid oma viimaseid laule rohutirtsud. Oli soe ja selge öö. Ja Jumal oli nii lähedal.
Hingamispäeva hommik tervitas meid pilvise ilmaga, see aga ei seganud kõige varasemaid tõusjaid metsa palvetama minemast. Kui meie oma hommikupalvusega algust tegime, hakkas väljas sadama. Meie aga istusime Jumala Sõna juures koos. Olin valinud ühiseks uurimisaineks 1. Johannese kirja ning seda lugesime ja selle üle arutlesime selle laagri jooksul väga mitmetel kordadel. Peale hommikust hardushetke 1. Johannese kirjaga, hommikusööki ja hingamispäevakooli oli meil plaanis minna Kaleste loodurajale (Hiiumaal toimub jutlus tavaliselt kell 13 ja me ootasime ka Hiiumaa grupi rahvast meiega ühinema). Asusime usus vihmasajus autodega loodusraja poole teele, kohale jõudes lakkas üsna varsti vihmasadu ja me veetsime mitu toredat tundi looduse keskel. Kui me olime Helju juurde tagasi jõudnud, algas tugev vihmasadu. Jutluse tegime sel korral nii nagu meil Tallinnas reedeõhtuti kombeks, see tähendab, et kõik said sõna sekka öelda. Rääkisime sellest, kuidas olla pliiats Jumala käes, et Tema saaks meid kasutada. Lõunaks nautisime imehead Merle valmistatud seeneseljankat ja istusime jälle Sõna ümber kokku. Uurisime ja tunnistasime üksteisele oma kogemustest, kogesime lähedust üksteisega ja Jumala kohalolekut. Meie meepotis oli ka üks tõrvatilk, nimelt oli Merlel väga tugev peavalu, mis kestis kuni pühapäeva lõunani, kuid Merle täitis nii ustavalt oma koka kohuseid, et me ei saanudki aru, kuidas ta tegelikult kannatas. Tema oli otsustanud meie meepotti mitte rikkuda ja kannatas vaikselt, seetõttu oli mul tagantjärgi süütunne, et äkki oleksime saanud teda kuidagi säästa. Õhtu olime otsustanud veeta väljas mere ääres rannal lõkke ääres. Ja viimased vihmapiisad langesid jälle siis, kui olime autodesse istumas, et meie õhtuse pikniku toimumise kohta sõita. Õhtu oli vihmata, meie tegime RMK lõkkeplatsil mere kaldal lõkke üles, tuli praksus pimeduses, meri kohises, Merle praadis pannkooke ja kõik me olime üksteisega erilise armastuse sidemega kokku seotud ja laulsime Jumalale kiitust. Kui me viimaks Helju juurde tagasi jõudsime, oli enamus meist värskest õhust nii rammestunud, et unejutu kuulajaid (meil oli unejutuks kaasas June Strongi „Mindy“) oli vaid mõni üksik.
Pühapäev tervitas meid jällegi pilvise ilmaga, kuid ühtegi meie üritust see ei seganud. Meil oli jätkuvalt Ilmategijaga kokkulepe. Hommikupooliku veetsime koos „Johannesega“ ja kui Viljar hommikupalvet tegi ja tänas Jumalat kauni ilma eest ning kastepiiskade eest igal lehel, mõistsime erilise selgusega, et ilma ei tee kauniks vaid päikesepaiste, sest ilu on vaataja silmades ja me võisime usus vastu vaadata ilusale päevale koos oma Õnnistegijaga, kes teeb meid tõesti õnnelikeks hoolimata ilmast. Meie üritus pidi äärepealt mõnedele meie hulgast varem ära lõppema, sest Merle üha tugevneva peavalu tõttu otsustasime ühe autotäie koos Merlega hommikul praamile saata. Nägin nukruse helki lahkujate silmis ja mõtlesin, et äkki on Jumalal siingi mingi lahendus olemas. Olime Merle peavalu pärast väga tõsiselt palvetanud, aga see ei lakanud. Merle sai abi Kärdla haiglast ja me kõik saime veeta koos ka selle ülejäänud osa viimasest laagripäevast looduse keskel koos Jumalaga ja üksteisega. Käisime Vanajõe orus, Leigri piknikukohas lõunat söömas, Käina kiriku varemeid ja Suurmõisa lossi aeda vaatamas.
Tänan kõiki, kes tulid kaasa ja oma kohalolekuga muutsid need päevad tõeliselt nauditavateks. Kogu selle laagri jooksul ei näinud ma ühtki pahurat nägu ega kuulnud ühtki nurinat ega ühtki arakstegevat sõna. Aga armastust ja abivalmidust nägin ja tundsin küll. Tänu Jumalale selle erilise armu ja hoole eest, looduse eest meie ümber ja selle eest, et oma ristisurma läbi võib ja tahab Ta elada meie igaühe südames. Me kogesime seda ja see sidus meid tohutus üksmeeles ja armastuses ka üksteisega kokku.
Palusin ka laagerdajatel jagada oma laagrimuljeid.
Helju: Nii suur rõõm on mu südames ja ma olen lõpmata tänulik, et valisite selle ühise ürituse läbiviimiseks minu kodu! Tänan Sõna eest, mida ma siin metsa vaikuses nii väga kuulda igatsesin! Nii tore on olla koos õdede-vendadega ja kogeda Jumala suuri ja imelisi õnnistusi! Viljarile ja Einole eriline tänu muru niitmise eest!
Viljar: Tahaks jagada, milleni võib viia üks laager, mille peasuunaks on kaevuda Jumala Sõnasse ja imetleda Jumala imelist kätetööd Hiiumaal. Laagrijärgsel nädalal tööle minnes kinkis Jumal mulle ühe toreda kogemuse. Hommikul tööle minnes ümisesin vaikselt viisikest: „Rõõmustagem, rõõmustagem, päike paistab alati...“. Olime seda laulu hoolimata ilmast Hiiumaal mitmeid kordi koos laulnud. Ja kui ma siis laulu ümisedes töökoja uksest sisse astusin ja üle õla vaatasin, siis nägin pilves taevast ja vihma kallavat. Ja ma mõtlesin, et kui Jeesus on seal, kus Ta väga igatseb olla ehk siis meie südames, siis ongi meil suu kõrvuni ja päike paistab alati, sõltumata ilmast või mõnest muust ebameeldivusest.
Anneli: Minu jaoks oli see laager kinnitus Jumalaga kõndimise vajalikkusest meie igapäevases elus. Filipi 2:13: „Sest Jumal on see, kes teis on tegev, et te tahate ja tegutsete Tema hea meele järgi.“ Vapustavad tunnistused sellest, kuidas Jumal meid tegelikult armastab ja meid erinevates elusituatsioonides juhib! Kui me vaid alati laseksime Tal seda teha! Ja eriline oli laager ka seetõttu, et vaatamata erinevatele generatsioonidele (vanus 18-81 aastat!) toimisime ühtse meeskonnana. Erakordne osaduse tunne Jumala ja üksteisega. Ja toit oli super! Armastusega tehtud!
Rein: Hiiumaal käisin esmakordselt. Oli tore kristliku osaduse tunnetamine ühes meeles ja armastuses. Nüüd on sellest nädal möödas ja ikka olen selle laagri lummuses. Kiidetud olgu Jumal!
Merle: Vaatamata põhjusele, miks me Hiiumaale läksime, meenutas Jumal meile kõigile, millise hoolega Ta ka meie füüsiliste vajaduste eest, meie „kõhu“ eest hoolitseb. Vaevu suutsime metsaandide söömise kõrvalt mõtted vaimsetele asjadele viia, selle eest tänu vihmale.
Eino: Olime juba teel Helju poole otsustanud, et kui kohale jõuame, siis naised hakkavad valmistama toitu õhtuks ja hingamispäevaks, mehed aga niidavad Helju õuest ja aia tagant muru. Kuna bensiini oli vähe, oli Helju mures, kas me saame selle bensiiniga üldse muru niidetud. Seetõttu niitsime Viljariga jooksujalu – alguses Viljar, siis mina. Kui olime kogu muru nii aiast kui aia tagant ära niitnud, keerasin ma muruniiduki bensiinipaagi lahti ja kutsusin teised ka imet vaatama – bensiinipaak oli peaaegu täis. Öeldagu siis veel, et tänapäeval imesid ei sünni. Tänu Jumalale!
Evi: Mulle meeldis see eriline osadus, mis meil isekeskis Jumala lastena oli. Loodus ja Looja olid meie poolt ja vihm ei häirinud ühtki üritust. Kui Merlel pea valutas, tahtis Jumal meid panna siiralt tema pärast palvetama ja me kõik nägime, et pühapäeva õhtuks oli Merle nagu teine inimene – kõik see oli möödas. Jumal ootab, et me kõiges Teda usaldaksime ja mõistaksime, et kõik tuleb heaks. Ja et kui me esitame palve, siis me ka siiralt usuksime, et Jumal teeb parima. Jumala arm ja armastus võidab kõik. Nii hea on olla Jumala laps. Kõik, mida mina seal laagris kogesin, oli ülim.
Rain: See väljasõit oli imeline võimalus eraldada end igapäeva kärast-möllust ning eemal olles järele mõelda kõige möödunu üle ning otsida Jumala tahet. Minu jaoks jäi 1. Johannese kirjas kirjutatust kõlama see, et meie armastus Jumala vastu avaldub meie suhtumises ja armastuses ligimese vastu.
Laura: Jumala ligiolekut oli läbi terve nädalavahetuse eriliselt tunda. Olen Talle väga tänulik selle võimaluse eest taaskord käia Hiiumaal, nautida kaunist loodust ja osadust. Loodan, et tuleb veel palju taolisi nädalavahetusi.
Peeter: Hiiumaa hingamispäevakooli õpetajate laager meeldis mulle väga. Jumal hoidis meist rästikud ja puugid eemal, kinkis kuiva ilma ja vihmakindlaid varjualuseid. Saime täie rinnaga loodust nautida ja Jumalast ning üksteisest rõõmu tunda. Õde Helju avas meile oma kodu ja õde Merle tegi meile seentest vägeva roa. Aitäh! Ja kiitus Jumalale kõigi õnnistuste eest! Ühistes aruteludes saime aru, et me kõik oma konarustega oleme õpilased Kristuse koolis. Eriliselt meeldis mulle Kallaste pank, mida jäi meenutama kaunis pilt. Soovin kõigile Jumala armu ja rahu.
Urve: Tänan Jumalat, et sain hingamispäevakooli õpetajatega Hiiumaale kaasa sõita. See oli suurepärane sõit. Jumal saatis meid reisi algusest peale ja kõik need päevad oli tunda Tema osadust. Hommikul Tallinnast välja sõites sattus Eha auto liiklusummikusse ja Rainil tekkisid ka hommikul takistused. Taevaisa vastas kohe meie palvetele ja me kõik jõudsime õigeaegselt praamile. Mulle meeldis, et iga päev saime nii vaimset kui ka füüsilist toitu. Meeldisid Eha poolt läbiviidud hommikused ja õhtused piibliuurimised. Meeldisid kõik huvitavad matkad looduradadele, kaunid, rikkalikud metsad täis seeni ja muid ande. Meeldis hingamispäeva vastuvõtmine mere ääres lauldes ja palvetades. Unustamatu oli ka hingamispäeva ärasaatmine lõkke ääres huvitavalt ehitatud hubases kaunis paigas mere ääres. Peale päikeseloojangut valmistas meie võrratu „peakokk“ Merle meile lõkke peal pannkooke. Meie sõime ja ülistasime lauldes Jumalat. Meeldis Helju kodu, tema külalislahkus, üksteisega hea läbisaamine ja Jumala ligiolu.
In English