„Kerge“ võit depressiooni üle

Kes meist ei oleks tundnud stressi sellel pingerikkal ja vähe lohutust pakkuval ajastul. Põhjused võivad tuleneda nii globaalsest olustikust ja ümbruskonnast kui ka isikliku elu muredest. Ester Lietuvietis kirjutab, milliste vahenditega saaksime oma organismi paremini hooldada.

Materiaalsed surutised, ebakindlus, suhete probleemid – kõik see viib loomuliku reaktsioonini, mille väljendusvormiks on algselt masendus, mis kujuneb stressiks ning kui see muutub pidevaks, tekib lootusetuse ja väärtusetuse tunne, mis on algava depressiooni tunnused. Kui nendega kaasneb ja neid veel tugevdab enesehaletsus, siis võib see viia kuni traagilise tagajärjeni, soovimatuseni edasi elada.

Nii stressil kui depressioonil, mida võiks käsitleda pideva stressi vormina, on peale psüühiliste tegurite ka eluviisist tulenevad bioloogilised põhjused. Just nendest tahan alustada.

Maailma uuemad uuringud energia madalseisu põhjuste kohta toimuvad valdkonnas, mis püüab vastata küsimusele, miks enamik tänapäeva inimesi alates noortest kuni viimasesse vanusegruppi kuuluvateni, tunnevad pidevat väsimust ja jõuetust? Eriti ulatuslik on selliste kaebuste esinemine naiste seas, sealhulgas just noorte naiste hulgas. Kust leida lihtsaid, odavaid ja kiireid abivahendeid?

See sai „Uue Alguse“ arstide ja mainekate teadlaste huviobjektiks ning mitmete uurimuste sisuks.

Üheks huvitavamaks ja kokkuvõtlikumaks osutus USA-s tuntud perearsti, Marie Browni ja tuntud ajakirjaniku ning kõrge tasemega meditsiiniliste kirjutiste autori, Jo Robinsoni koostööna avaldatud uurimus. See kujunes lausa uueks bestselleriks, mida reklaamiti kui 21. sajandi depressiooni vastu võitlemise relva. Millised on siis sümptomid, mis avalduvad nii tugeva stressi kui depressiooni puhul?

Nendeks on: energiapuudus, tühiste asjade peale ärritumine, suutmatus asju meeles pidada, suutmatus end selgelt väljendada, unevajaduse pidev kasv, või täielik unetus, potentsi langus. Me oleme harjunud abi saama ravimite näol, mis kõrvaldavad küll ebameeldivad tagajärjed, kuid mitte haigust ennast, ning teevad enamikel juhtudel meist ravimisõltlased. Sellise süsteemi puhul ei käivitu meie keha loomulikud taastusmehhanismid ja seda seni, kuni pole kõrvaldatud haiguse põhjused, ja siis valed rektsioonid tekkinud olukorrale.

Me oleme harjunud:

• unerohi – unehäirete vastu,
• antidepressandid – rõhutud meeleolu puhul,
• hormonaallisandid – nais-, ja meessuguhormoonide stabiliseerimiseks.

Teadlaste uurimisgrupp eesotsas Marie Brown-iga võttis vaatluse alla mitmesaja patsiendi eluliste harjumuste uurimise, kellest enamik olid naised vanusegrupis 30 – 45a ja kellel kõigil esines suuremas või väiksemas osas eelpool nimetatud sümptomeid. Enamik arste pole harjunud diagnoosima, et tegelikult on kõikeite nende sümptomite taga oluline põhjus – ELUVIIS.

Uurimuse käigus avastati ja töötati välja uus retseptuur, mille ellurakendamisega kõigil katsealustel patsientidel kadus depressioon 8 nädalaga.

Enamolulisemateks osutusid 3 soovitust:

1. päike – 20 minutit iga päev.

Kui me saame ultraviolettkiirtest mõjutatud, viibides naturaalse päikesevalguse käes, siis meie organism hakkab rohkem tootma lümfotsüüte, millel on otsustav osa organismi immuunvastuses, võitluses infektsioonide vastu ja üldises kaitses haiguste eest. Päike taltsutab ka liigset magusaisu.

Ultraviolettkiired võivad:

Nii päikese kui kõige muu vajaliku kasutamise aluseks on mõõdukuse printsiip. Iga kasulik asi muutub kahjulikuks selle ülemanustamisel!

2. Liikumine – enamus haigustel on raske püsima jääda hapnikurikkas keskkonnas.

Igasugune liikumine, mis soodustab sügavat hingamist, aitab ka organismi hapnikuga enam rikastada ning haiguste kulgu nõrgestada.

Liikumine harjutuste näol aitab ka seedimissüsteemil produktiivsemalt töötada, mille tulemusel vähenevad isegi allergilised reaktsioonid.

Õige liikumine aitab reguleerida suhkru taset veres, reguleerida söögiisu, aitab organismist mürke väljutada, aitab reguleerida steroidide tasakaalu ning maandada nii füüsilist kui vaimset stressi. Regulaarse ja õige liikumise tagajärjel paraneb ajukeemia, millega kaasnevalt areneb nn rõõmu- ja rahuloluhormooni, endorfiini tootmine. Selle hormooni produtseerimine vabastab meid valu ja ängistuse aistingutest. Rõõm ravib!

Selleks, et liikumisest kasu saada, ei pruugi tippsportlaseks hakata. Aitab juba 15 minutit kiiret kõndi iga päev, või kepikõndi, mida oleme oma puhkemajas „Uus Algus“ edukalt praktiseerinud iga vanusegrupi puhul. Sobib ka pikem jalutuskäik, rattasõit või lihtsad harjutused, mis pinged maandavad. Kuid kõige võtmesõnaks on regulaarsus! Keha ei aktsepteeri tegevust, mis on juhuslik ja ajutine. See ei too soovituid tagajärgi. Igasugust liikumist, olgu nendeks siis füüsilised harjutused, jooks või kõnd, soovitatakse sooritada varahommiku! Enamiku uurimistööde alusel on paljud hormoonid veres aktiivsed just varajastel hommikutundidel. Need „aktiivsed“ hormoonid vastutavad:

• veresuhkru stabiliseerimise eest veres,
• immuunsüsteemi tugevdamise eest,
• seedimisprotsessi abistamise eest,
• allergiate vältimise eest,
• energia tootmise eest.

Kõigi nende nimetatud näitajate langus võib olla füüsilise stressi põhjuseks.

3. Oluliseks osutus ka teatud ainete puudus uuritavate patsientide seas ning selle vajaduse õige korvamine.

Füüsilisest depressiooni vabanemiseks on oluline B- vitamiini poolest rikaste toiduainete tarvitamine. Just toiduainete ja mitte toidulisandite või mõne muu kontsentreeritud anorgaanilise aine näol.

Hädavajalike ainete nimekirja paigutati vitamiinid B6, B9, D ning seleen.
Millistest tervislikest toiduainetest me neid saaksime?

B6 – püridoksiin: nisuidud, soja, tume riis, avokaado.

On oluline valgu metabolismiks – letsitiini süntees, mis omakorda stimuleerib hormoone, aitab kaasa ajutegevusele, tugevdab närvide tööd, reguleerib proteiinide moodustumist ja happe – aluse tasakaalu, muutub organismis püridoksaalfosfaadiks.

D – kaltsiferool: päike, päevalilleseemned. On oluline kaltsiumi ja fosfaatide metabolismiks, luude ja hammaste mineralisatsiooniks.

Foolhape B9: pärm, täisteraleib, spinat, kress-salat, rohelised juurviljad, oalised, õunad, pirnid, läätsed, peet, brokoli, kookospähkel, seesam, bataat (magus kartul). Oluline metabolismiks, raku tootmiseks.

Seleen: oalised, läätsed, brasiilia pähklid, seesam, soja, kreeka pähklid.

Jumal on andnud meile valikuvabaduse. Kuid õige valiku teostamiseks on vaja tõeseid teadmisi. Nii on meie endi võimuses hoolitseda oma organismi eest, et tunda elust veel pikka aega rõõmu, olles abiks teistele ja sõnakuulelik Jumalale.