Praegune pandeemia toob välja palju erinevaid psühholoogilisi katsumusi: hirm surma ees, sotsiaalne eraldatus, ebakindlus tuleviku ees, muretsemine elementaarsete vajaduste rahuldamise pärast ja töökoha kaotuse hirm. Sõnad isolatsioon, eraldamine ja vangistamine kannavad endas rasket vaimset koormat. Mitte ainult vaim, vaid ka keha maksab rasket hinda.
On palju häid soovitusi selleks, et pandeemiaga toime tulla, eriti kui oled sunnitud püsima kodus. Tuletame meelde, mida Jeesus ütles Matteuse 6:25–27: „Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas? Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad? Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada?“
Kui keegi ütleb meile, et me ei muretseks, siis kas võtame seda nõu kuulda? Enamasti mitte.
Jeesus annab meile viis soovitust
1. Vaatle lähemalt loodust (Mt 6:26, 28–30).
See pole lihtsalt vaatamine, vaid tähelepanelik ilu vaatlemine. See loob aukartuse ja sellel on positiivne mõju sinu emotsioonidele ning see aitab väärtustada Jumala loodut. Kui sul pole võimalik välja minna, siis vaata pilte loodusest. Võta aega värvide vaatlemiseks, kujutades ette, kuidas on vaadeldava tekstuur ja lõhn. Ole Jumala hoolivas armastuses (s 26). Kindlasti on abiks tuletada meelde Jumala tegusid minevikust. Kuidas Tema käsi on sind hoidnud ja aidanud möödunud aegade raskustes.
2. Ela vastavalt Jumala väärtustele (s 33).
Kui tunneme ennast ohustatuna, siis oleme kiusatud mõtlema enda vajadustele enne ja teiste omadele pärast. Leia lihtne viis, kuidas jõuda teisteni. Saada sõnum, kiri või helista. On oluline pakkuda psühholoogilist abi neile, kes on pandeemia ajal kõige haavatavamad. Leia viis teiste teenimiseks.
3. Ära usu kõike, mida mõtled (s 27).
Meie aju on imeliselt loodud. Jeesus küsib, kas me võime muretsemisega enda elule tundigi lisada. Muidugi mitte. Tegelikult me kaotame tunde, kui liiga palju muretseme. Kognitiivse suuna terapeudid kutsuvad seda kognitiivseks moonutuseks: kõik või mitte midagi. Me näeme olukordi äärmustes. Liigne üldistamine – võtame ühe negatiivse sündmuse ja usume, et see on kõikehõlmav muster. Negatiivse mõtteviisi filter – näeme asju pessimisti silmadega. Parim viis sellega tegeleda on kirjutada välja, mis paneb muretsema, ja seejärel vaadata nimekiri üle läbi kognitiivsete moonutuste prisma ning leida, missugune sobib.
4. Võitle moonutuse vastu. Pea meeles, et tõde teeb sind vabaks (Jh 8:32).
Käesoleval karantiini ajal on eriti oluline tähelepanu pöörata sellele, mida mõtled. Pead viibima kodus, oma pereringis või päris üksi, ilma tavapärase sotsiaalse läbikäimise ja suhtlemiseta. Sellises olukorras on meie aju võimeline looma väga elavaid ja värvikaid ettekujutusi sellest, mis võib juhtuda, on juba juhtunud ja nõnda edasi. Kui selliseid mõtteid piisavalt kaua mõelda, siis jäävad nad püsima ning nendest vabanemine on raske. Tekib soov hakata otsima kinnitust oma mõtetele ja arusaamistele. Ajakirjandus, televisioon ning internet on varmad igasuguseid teooriad toetama. Need süvendavad veelgi käesoleva äreva aja ärevust ning nihutavad fookuse olulisimalt– Jumal kontrollib olukorda ka siis, kui meile tundub vastupidi. Matteuse 14. peatüki viimastes salmides kirjutab evangelist Peetrusest, kes astus paadist välja, et kõndida Jeesusele vee peal vastu. Selle hetkeni, kui Peetrus hoidis oma silmad Jeesusel, ei näinud ta laineid ega kuulnud tormituult puhumas. Hetkel, mil ta vaatas enda ümber, hakkas ta vajuma. Meie praegune olukord on väga sarnane Peetruse olukorraga: meie ümber vahutab ja tormab, see on hirmutav ja kardetav. Selle hetkeni, kui suuname oma pilgu Jumala Pojalt maailmale, oleme kaitstud ja ning astume julgelt maailma vahutaval merel.
5. Piira muretsemise aega (s 34).
Jeesus sai aru, et Tema antud juhis „ära muretse“ on raskesti järgitav, ja soovitas iga päeva mured hoida selles päevas. Eksperdid on päri, et kui kavatsed muretseda, siis tee seda ajalimiidiga. Võta näiteks pool tundi pärast kella viit õhtul, et muretseda kõikide asjade pärast, mida pead vajalikuks. Ära lase ennast millestki segada. Kui päeva jooksul tunned, et tuleb tahtmine muretseda, siis tuleta endale meelde, et sul on muretsemise aeg. Viimaks mõtle koos apostel Paulusega: ära muretse millegi pärast (Fl 4:6, 7). Mis ka ei juhtuks, räägi sellest Jumalale. Palu ja palveta ning too Talle tänu. Siis valvab Jumala rahu üle su mõistuse ja südame. Ta teeb seda, sest sa kuulud Jeesusele Kristusele. Jumala rahust ei saa keegi lõpuni aru. Jah, räägi Jumalale kõigest. Paulus ütleb, et ära jäta midagi välja. Kui valad välja oma südame Jumala ette, pea meeles, et kuulud Jeesusele. Temas ei ole mingit hirmu ega pandeemiat, mis võiks meid lahutada Tema armastusest (Rm 8:38, 39).
Meile on antud juhised, kuidas käituda ajal, mil maailm ümberringi muretseb ega suuda leida rahu. Luuka 21:28 ütleb: „Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!“ Me oleme ootav rahvas. Meid ei ole kutsutud siia maailma muretsema, vaid kuulutama lootust pääsemisele ning igavesele elule. Praegune aeg on selleks soodus, inimeste mugavustsoon on kadunud ja asemele on tulnud teadmatus. Rasketel aegadel otsib igaüks Jumalat. Kas meie ootaja rahvana oleme seal, et otsijatele juhatada teed Jumala juurde?
In English