Kui elu annab sulle sidruneid, siis tee nendest limonaadi! See on üleskutse leida jõudu edasiminekuks, et saada hakkama ka kõige kibedamate ja ootamatumate olukordadega.
Mida teha, kui ellu saabuvad kriisid ja kõik pööratakse justkui pahupidi? Kuidas saada jõudu, kui peab olema valmis tegema hoopis midagi muud kui varem plaanitud? Sellistel aegadel võib inimesele tunduda, nagu oleks ta suurel kiigel, kord üleval ja siis jälle all. Kord tundub, et pole hullu, saab hakkama, aga hetk hiljem kaob kogu jõud ja hirm tundmatu ees surub maadligi.
„Ma suudan kõik Tema läbi, kes teeb mind vägevaks!“ Fl 4:13
Meid ei ole jäetud üksi võitlema, üks pilk ülespoole raputab muremõtted maha ja annab lootust. Mida inimene ei suuda, see on Jumalale võimalik. Kui panna oma plaanid kõrvale ja usaldada Teda, kes näeb olukordi ja lahendusi paremini, kui inimene ise seda oskab, võib tulemuseks olla midagi ilusat.
Märtsi keskpaigas tõmmati justkui pidurit – kõik peatus ja hakkas kulgema teistmoodi, kui oskasime arvata ja tahta. Aeg-ajalt on vaja endale tunnistada, et on asju, mida ei saa muuta, mida ei saa endiseks. Samas on vaja edasi minna ja mida kiiremini rahu uuesti südamesse saada, seda parem. See ei tähenda kindlasti mitte, et valusad kogemused ja hirmud peab endasse peitma ning seejärel sirge seljaga edasi minema, nagu ei olekski midagi juhtunud. Meie kõrval on kindlasti inimesi, kes on valmis ära kuulama ja keda saab usaldada ning suurim eesõigus on viia oma koormad Jeesuse ette, et Tema saaks anda oma rahu ja kindluse.
Praeguses olukorras on ka positiivseid noote, pered on kokku saanud ja omavahel olemiseks on rohkem aega. Aega üksteisega rääkida ja kuulata. Eriti õnnelikud on lapsed, sest nad saavad olla tunduvalt rohkem koos isa ja emaga, kellel oli varem palju tööd ja toimetusi. Toimetused kodus ei ole kuhugi kadunud, kuid hea organiseerimise juures saab teha koostööd, et kõik võiksid ennast hästi tunda.
Muidugi võib lapsevanematel olla palju ärevust selle osas, kuidas olukord edasi läheb. Kõige selle juures on aga kindel teadmine, et Jeesus on igaühe juures toetamas ja aitamas, julgustamas ja jõudu andmas. Eriti nüüd, ajal, mis on tulvil teadmatust ja kohati hirmu, on vanematel eesõigus anda seda kogemust edasi oma lastele, sest nemad võtavad ju vanemaid eeskujuks. Vanemate tegevusest sõltub see, kuidas laps juba väiksena ja hiljem suure inimesena käitub keerulises olukorras, kust ta otsib rahu ja kindlust.
Edasi saab anda seda teadmist ja kogemust, mida olen läbi elanud ja kogenud, mitte üksnes lugenud.
Js 58:11: „Ja Issand juhatab sind alati ning toidab su hinge põuasel maal; Ta teeb tugevaks su luud-liikmed ja sa oled otsekui kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi ei valmista iial pettumust.“
See on kaunis tõotus, julgustav raskes olukorras. Millal oled sa seda varem kogenud? Kuidas oled kindel, et sellele saab toetuda? Saad peres jagada lastele ausalt ja avatult oma lugusid juhtumistest, mis on pannud sind Jumalat usaldama ning aidanud leida rahu ja julguse Temas, kui ümberringi on teadmatus. See kinnitab ja julgustab kogu peret. Nüüd on aega, et jagada avatult oma kogemusi ja kinnitada usaldust ja usku peres ning miks ka mitte väljaspool peret. Praegu ei saa küll kellelegi külla minna, aga võib helistada ja julgustada neid, kes on üksi ja mures. Kellegi päeva saab rõõmsaks teha ka sellega, kui lapsed joonistavad kaardi ja koos kirjutatakse sinna rõõmus sõnum, mis aitab kogu päeva päikeselisemaks teha. Võimalusi on palju ja lastega arutledes saab kindlasti veel hulga häid ideid.
Igaüks valib ise, kas lubab järgneval päeval olla kurb ja igav või täidab selle toredate hetkedega enda ja teiste jaoks.
„Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse.“ Õp 11:25 4
In English