Väiteid, et hommikusöök on kõige olulisem toidukord või et hommikusöök söö ise, lõuna koos sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele, on vast igaüks korduvalt kuulnud. Kuid toitumisnõustajate seisukohad selles osas, et just hommikusöök peaks toidukordadest kõige tähtsamal pulgal seisma, lahknevad suuresti.
Populaarsust koguvad paastumisega seotud toitumiskavad, nt vahelduv paastumine, mis eeldavad toidukordade vahelejätmist ning tihti on selleks vahelejäetavaks toidukorraks just hommikusöök.
Kellel on siis õigus? Kas hommikusöök on kõige olulisem toidukord või tuleks see hoopis vahele jätta?
Hommikusöök ja kehakaal on omavahel seotud
Kõige rohkem on uuritud hommikusöögi seost kehakaaluga. Teadlastel on erinevaid teooriaid selle kohta, miks need kaks omavahel seotud on. Adventistide seas läbi viidud elustiiliuuringus, millele olen ka varem korduvalt viidanud, leiti, et neil, kes sõid hommikusööki ja tegid sellest päeva suurima söögikorra, oli väiksem kehamassiindeks kui neil, kes jätsid hommikusöögi vahele või sõid hommikul vähe. Uurijad oletasid, et see on seotud sellega, et hommikusöögi söömine aitab vähendada isu, langetada päevast tarbitud kalorite hulka ja tõstab toitumise kvaliteeti – kuna hommikusöök on tihti tervislikum ja toitvam – ning parandab insuliinitundlikkust järgnevateks toidukordadeks.
Sedasorti uuringute puhul aga ei saa kunagi kindel olla, kas nende kahe asja vahel on põhjuslik seos või on hommikusöögi vahelejätjad mingil muul põhjusel ülekaalulised. Kuni teadlased seda seost lähemalt uurivad, mõtleme veidi, mida me hommikuks tavaliselt sööme, kui sööme.
Hommikusöök ja tervislik toit
Mitmetes uuringutes on leitud, et lisaks väiksemale kehamassiindeksile on hommikusöögi sööjatel teisigi eeliseid. Hommikusöögi vahelejätmist seostatakse 27% suurema südamehaiguste riskiga, 21% kõrgema teist tüüpi diabeedi riskiga meestel ja 20% kõrgema riskiga naistel.
Artikkel jätkub Terve Elu Keskuse blogis, loe edasi...
In English