Vahelduvpaast. Kaota üleliigseid kilosid magades

Aasta pikim pühadeperiood on seljataga ja selles mõttes võiks ju küsida, et mis siin peale kaklust enam rusikatega vehkida. Tahtsime parimat, aga läks nagu tavaliselt. Pole viga, parem hilja kui mitte kunagi. Jaanuar on üks populaarsemaid kuid aastas, kui inimesed katsetavad uusi asju või alustavad mõne uue algatusega. Järgnevalt jagan mõningaid ideid, mida võiksid proovida. Kas siis kehamassiindeksi normis hoidmise eesmärgil või lihtsalt tervise parandamiseks.

Teadlased Loma Linda ülikoolist Kalifornias ning kliinilise ja eksperimentaalmeditsiini instituudist Prahas leidsid uurimistöö käigus, et toidukordade ajastusel ja sagedusel on seos kaalulanguse ja -tõusuga. Uuringus kasutati üle 50 000 inimese andmeid teisest adventistide terviseuuringust (AHS-2). 

Oma uurimistöös leidsid nad neli tegurit, mis seostusid kõige enam kehamassiindeksi langusega:

1. süüa üks või kaks toidukorda päevas; 
2. pikendada öist paastu kuni 18 tunnini;
3. süüa hommikusööki, mitte seda vahele jätta
4. ja teha hommiku või lõunasöök suurimaks söögikorraks.

Kõik need neli on olulised teemad ja väärivad eraldi käsitlemist. Seekord vaatame veidi lähemalt öise paastumise teemat.

Vahelduvpaast

Paastumist on väga erinevat sorti. Tehakse vee-, mahla-, puljongi-, taimetoidu- ja igasugu muid paaste. Paastutakse 24 tunnist kuni kümnete päevadeni. Olen kuulnud, et alla 24 tunni pole mõtet paastuda ja et alles kolmandal paastupäeval läheb keha päriselt paasturežiimile. Olgu sellega kuidas on, selles uuringus uuriti veepaastu, mis kestab alla 24 tunni ja millest lõviosa toimub magamise ajal. Seda nimetatakse öiseks paastumiseks, vahelduvpaastumiseks või intervallpaastuks (intermittent fasting). 

Artikkel jätkub Terve Elu Keskuse blogis, loe edasi...