Inglismaal etendati suure võitluse lugu, mis liigutas pealtvaatajaid pisarateni

Ei juhtu just sageli, et seitsmenda päeva adventistide sõnumit suurest võtlusest – Jumala ja saatana vahelisest kosmilisest võitlusest – esitatakse draamavõtete kaudu. Hiljuti, 14. detsembril tehti seda Londonis Catfordi teatris, lavastajaks Jermaine Wong. Etendus kandis pealkirja And There Was War (Ja oli sõda) ning läks ajas tagasi Lutsiferi langemise ja pattulangemise tagajärgede algusesse.

Näidend, mille osatäitjad olid enamuses kas teistest kogudustest peale adventkoguduse või üldse mitte kristlased, läksid etenduse korraldajate sõnul veel sügavamale kui pattulangemise algus.

„Vaatajate ette toodi inglite pingeline vaimulik, emotsionaalne ja vaimne võitlus,” öeldi pealtvaatajate seast. „Võitlustanner oli välja mängitud moel, kuidas pattulangemist tajuti Jumala loodolevuste seas nende idüllilises keskkonnas.”

Ühe pealtvaataja sõnul ilmutas etendus inglite mõtteid, kes olid loodud vaba valikuga olendeiks, kuid kes otsustasid lasta kahtluse- ja skepsiseseemnetel kasvada lasta. Piibli järgi kihutasid neid tagant Lutsiferi vihjed ja süüdistused, mis lõpuks viis mässuni Jumala vastu.

„Koordineeritud liikumine ja koreograafiline lavaseade andsid vaatajale võimaluse mõelda kogu suure võitluse loole.”

Pärast seda, kui näidati Lutsiferi ja tema inglite väljaheitmist taevast, andis etendus ajajoone peamistest keerulistest aegadest, nii nagu neid Piiblis on kirjeldatud, näiteks Kaini pingeline suhtumine Aabelisse, Noa usuproov ja laeva ehitamine.

Mõne pealtvaataja sõnul oli kõige haaravam dialoog etenduses Maarja ja Joosepi vahel pärast seda, kui ingel teatas Maarjale, et temast sünnib Lunastaja.

Näitlejad tegid hea esituse, Immaanueli osa esitas John Ojeyemi, Lutsiferi osa Toheeb Ibrahim.

Etenduse üks produtsente Danielle Wong ütles, et saal oli täis ja vaatajaskonna tagasiside fenomenaalne. „Me olime tunnistajaks sellele, kuidas inimesed otsustasid võtta Kristust tõsisemalt, mitteusklikud olid pisarateni liigutatud ja tundsid lootust.”

Mõlemad peaosalised tunnistasid, et on ise vaimulikul teekonnal ja etendus mängis selles suurt osa. Wong ütles, et kui eesriie sulgus, hakkasid mõned trupiliikmed nutma, mõistes selle etenduse väge ja mida nad olid just teinud.

Korraldajad usuvad, et etendus oli olulisem kui üks dramaatiline kirjeldus sellest, mis taevas toimus.

„See oli selge kutse neile, kes ei ole veel otsustanud oma ustavuses Kristusele – see oli kutse valida Kristus ja lubada temal oma elu muuta.”