Misjoniasjatundjad arutlesid, kuidas jõuda postmodernse Euroopani

Euroopa on ilmalik ja postmodernne, peaaegu religioonikindel piirkond – nii võib see näida väljastpoolt. Tegelikkus on see, et paljud kristlikud kogudused on hädas sellega, et hoida jumalateenistusel osalejate arvu praegusel tasemel.

See arusaam pani Inter-Euroopa divisjoni (EUD) nõukogu Prantsusmaal peetud aastakoosolekul sügavamalt koguduse kasvule mõtlema.

EUD kutsus sel korral aastakoosolekule erikülalised, kes pakkusid nimetatud teemal head nõu. Peakõnelejad oli Wayne Krause (ülemisel pildil)Vaikse ookeani lõunadivisjoni piirkonnast, kus ta on koguduste rajamise ja algatuse Misjon Linnadesse juht, ja Jon Paulien (alumisel pildil), kes on Loma Linda ülikooli religioonikooli endine dekaan.

Vana Maailma väljakutsed ei ole kõnelejate sõnul uued, vaid need vastavad ühiskondliku olukorra muutustele. Peamine adventkoguduse eesmärk on nende hinnangul kiiresti muutuva ühiskonnaga sammu pidada.

„Kellega parema meelega evangeeliumi jagaksid, kas kristlasega teisest kogudusest või ilmaliku inimesega, kes ei ole Jumalast huvitatud?” küsis Krause. Ta tõi näiteks Peetruse, kes pidi Jumala kutse peale külastama Rooma sõjaväelase Korneeliuse majapidamist (Ap 10).

Kuna ühiskond ei ole enam huvitatud kirikutest, religioonist ja Piiblist, on vähenenud kuulajaskond, kes oleks valmis kuulama traditsioonilist evangeeliumisõnumit, sama kehtib ristimiste ja pöördumiste kohta.

„On väga erinev olukord, kas õpetada koguduse doktriini kellelegi, kes on juba usklik, või jutlustada uskmatule, ilmalikule inimesele,” sõnas Krause. „Kui palume tänases ilmalikus riigis kellelgi Piiblit uurida, on see talle sama ebaoluline kui paluda tal uurida koraani.”

Tänapäeval on teadmise jagamisest ja õpetamisest olulisem jüngrite tegemine. Jüngerlus ei tähenda pelgalt sõnumi edastamist, vaid otsust jääda, jagada oma aega, elada inimestega – nagu Jeesus tegi.

Krause pöördus kuulajaskonna poole palvega toetada inimesi, kes ilmalike inimeste seas jüngreid teevad, kuna „traditsioonilise adventisti” jaoks „ei paista see välja nagu tavapäraste piiblitundide andmine”. „Ärge kritiseerige neid, kes ilmalike inimeste seas jüngreid teevad,” lisas ta. „See on vaid evangelismi teine moodus.”

Esitati küsimus: „Kas me leiame postmodernses ühiskonnas Jumalat?”

„Jah, Muidugi!” vastas Paulien. „Jumal töötab igas ühiskonnas.” Paulien rääkis, et parim viis hea sõnumi jagamiseks on olla alandlik, ehe ja aus oma vigade suhtes – see annab teistele mudeli, millega samastuda, aidates neil leida mõtestatud elu.

„Postmodernne inimene vajab kogukonda, kuhu kuuluda, aga see peab olema kaasav, valmis kuulama, vaimulikult salliv nende suhtes, kes arvavad teisiti,” sõnas Paulien. „Kogudus peab tõde rääkima nagu lugu.”

Paulien rõhutas, et kui kogudus soovib kogeda edu, peab ette võtma midagi erilist. See peab minema edasi koos ühiskonnaga ja meie kui koguduseliikmed peame kohandama ennast ühiskonna viisidega selles, kuidas edastada igavesi tõdesid.

„Seda peab tegema nii, et postmodernne inimene saab tõe selle arusaama kaudu, millega ta vaatab elu ja mida ta oma igapäevases elus kasutab.”