Meie ümber valitseb tarbimiskultuur, kus kõik, mida vähegi võimalik müüa, pakendatakse hästi atraktiivselt. Väga paljud meist ei osta poest mitte ainult seda, mida hädapärast vaja, vaid ikka leiab meie ostukorvi tee tooteid, mis köidavad meie meeli. Kui me enda tarbimisharjumustesse teadlikult ei suhtu, võib selle mõju meie tervisele ja hingele teha palju kahju. Kristlastena usume, et Jumal kutsub meid üles oma hinge ja tervise eest hoolt kandma. Üheks võimaluseks enda tervise eest hoolitseda ja maised himud ning tahtmised kontrolli alla saada on paastuda. Uskumatult lihtne, odav ja tervisele kasulik meetod. Järgnevalt püüan lahti mõtestada, milleks paastumine hea on. Alustan paastumise vaimsest tähendusest.
Paastumise küsimus on mind ikka ja jälle huvitanud. Enne adventkogudusega liitumist proovisin regulaarset paastu. Olin kuulnud õigeusu kiriku traditsioonist kolmapäeviti ja reedeti paastuda, kuna neil päevil mõtleme Kristuse vangistamisele ja ristilöömisele. Kuigi ma õigeusu kirikus ei käinud, avaldas selline idee mulle sügavat muljet. Nii proovisin mõne aja lühikest paastu. Igal kolmapäeval ja reedel sõin paar puuvilja ja jõin ohtralt vett või mahla. Mul on sellest head mälestused, tundsin kergust oma kehas, aga ka rahu oma meeles. See ei olnud lihtne, kuid mõned õnnestunud korrad andsid julgustust seda taas ja taas teha. Mu igatsus oli olla Jumalale lähemal ning nägin, kuidas Jumal minu igatsusele vastas.
Läbi Piibli ajaloo tundub paast olevat kui salapärane vahend, mille kaudu Jumal oma tahet ja teed inimestele avab, ning selles tundub peituvat eriline vägi. Paastumise näited ulatuvad Piibli algusaegadesse. Mooses, enne kui ta Siinai mäe tippu tõusis, valmistus paastudes. Tal ei jätkunud julgust läheneda mäetipule, mis Jumala kohalolust suitses. Ta paastus ning võis seejärel Jumalaga vestelda. Või näiteks prohvet Saamueli ema Hanna, kes palvetas paastudes Jumala poole
(1Sm 1:11): „Vägede Issand, kui sa tõesti vaatad oma teenija viletsusele ja mõtled minule ega unusta oma teenijat, vaid annad oma teenijale meessoost järglase, siis ma annan tema Issandale kogu ta eluajaks ja habemenuga ei puuduta ta pead!“ Me teame, et Jumal vastas Hanna palvele. Saamuelist sai suur Iisraeli prohvet ja kohtumõistja, kes taastas maal seaduse ja korrakohase jumalakummardamise. Meie Õnnistegija Jeesus Kristus paastus kõrbes 40 päeva enne oma teenimistöö algust. Kuid neid näiteid on veel ja veel.
Kuigi eelnevad lood on suureks eeskujuks, ei peaks meie paastumine olema kõigile nähtav akt. Jeesus selgitab Mt 6:16–18, et paastumine on meile kasulik, kui see on nähtav ennekõike Jumalale. Samuti saame Pühakirjast teada, et paastumise mõte on loobuda (patust, halva tegemisest, oma tahtmistest) selleks, et teha head. Paastudes on meil võimalik väljendada oma armastust, pühendumist Jumala armastusele ning loobuda millestki selleks, et aidata teisi. Loeme Jesaja 58:6–7: „Issand ütleb: “Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked? Eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest?““ Edasi loeme, et Jumal hindab paastumise tegu lausa oma tõotustega. Jesaja 58:8–9: „Siis ilmub su valgus otsekui koit ja su paranemine edeneb jõudsasti. Sinu õigus käib su ees, Issanda auhiilgus järgneb sulle! Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja Tema ütleb: Vaata, siin ma olen!“ Seega piibellike põhjuseid paastumiseks on meil rohkem kui küllaga. Paast on Jumalale meelepärane tegu, mis treenib meie seesmist mina tugevamaks, puhastab ihu ja meeled, toob kasu hädasolijatele meie ümber.
Pole siis üllatav, et lisaks piibellikule traditsioonile on paastumise kasulikkuses veendunud ka tänapäeva teadus. Paastumisest kirjutatakse igal pool, on ilmunud palju uuringuid, populaarteaduslikke saateid (nt novaator.err.ee lehel artikkel „Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski“). Huvilised saavad hõlpsasti osaleda ka paastulaagrites, sest koos seatud eesmärke on ju kergem saavutada. Selleks ei pea olema kristlane, et paastuda. Väga palju paastutaksegi ennekõike tervist silmas pidades ja soovist oma keha mürkainetest puhastada. Meie keha teeb seda automaatselt ka siis, kui me haiged oleme: on ju tavaline, et haigena kaotame söögiisu. Seedimine võtab palju energiat, kuid haigena on kehal vaja võidelda haigustekitajate viiruste ja/või bakteritega, see on prioriteet, mistõttu söögiisu muutub teisejärguliseks. Meditsiinilises mõistes on paastumine organismi väga aktiivne tegevus, mil keha vabaneb laguainetest, liigsest vedelikust, kuhjunud rasvadest, hakates enda teotahtetuid funktsioone korrastama (artikkel „Paast – kõige vanem ravivõte“). Kõigepealt põletatakse ära ained, mida keha polnud kas täielikult omastanud või mis rakkudesse ladestunult häirisid ainevahetust. Seejärel lähevad lõhustamisele vanad ja kulunud rakud.
Paastuda võib mitmeti, näiteks loobudes lihast ja piimatoodetest või täielikult toidust. Oluline on paastudes juua palju puhast vett ja olla füüsiliselt mõõdukalt aktiivne. Arstide soovitusel võib iseseisvalt paastuda kuni 36 tundi, kui on soovi seda teha pikemalt, tuleks paastuda arsti järelvalve all.
Missugust paastu sina oled harrastanud?
Olen paastunud umbes kaks korda aastas kahe aasta jooksul. Keskmiselt paastun viis päeva, olen teinud siis n-ö veepaastu. Paastusin viimati kevade alguses. Kui peaksin kauem paastuma kui viis päeva, siis see oleks väljakutse.
Miks sa hakkasid paastuma?
Tundsin, et vajan restarti ning ma olin lugenud internetist veepaastu kohta. Hakkasin mõtlema, et hästi paljud paastuvad. Kuid minu jaoks on sellised paastud kordades raskemad, kui sul peab olema kindel rutiin, mida tohib süüa ja mida ei tohi. Mulle endale tundus, et mittesöömine on lihtsam. Nagu ka Jeesus oli söömata. Leidsin nii palju põhjuseid, miks seda proovida. Ja kui ma esimese korra ära proovisin, olin tulemustega väga rahul. See mõjus väga hästi ja tekkis mõte ka edaspidi paastuda. Magu vajab puhkamist. Sellises paastus magu saabki puhata. Kuna raske on paastuda, loobudes teatud söökidest, siis mulle tundus loogiline üldse mitte süüa ja juua ainult vett.
Mida sa paastudes kogesid ja õppisid?
Olin vaimselt paastu ajal palju erksam. Ma ei olnud nii stressis, mõtted jooksid paremini. Füüsiliselt olin küll väsinud, aga tahtejõudu ja vaimset jõudu oli rohkem. Kuna ma ei söönud, oli rohkem aega tegeleda teiste asjadega, näiteks lugeda Piiblit, samal ajal hoidis see mu mõtted söögist eemal. Samuti magasin palju paremini. Ärkasin vara, sest puhkasin hästi välja, ei vajanud nii palju tunde väljapuhkamiseks. Füüsiline aktiivsus tuli kasuks, kuid üle ei tohtinud pingutada. Paastumise tulemusena on mu vanad kaksteistsõrmiksoole valud ära kadunud. Paast mõjus paljudele tervise pisidetailidele.
Mis paastumise ajal kõige raskem on?
Paastust välja tulemine ja paastu esimene päev. Tean inimesi, kelle jaoks on just esimene päev väga raske, pärast esimest päeva on lihtsam. Kuid minu jaoks on raske paastust välja tulemine, sest peab dieeti pidama. Tohib süüa väikestes kogustes. Kui ma taas sõin, hakkas magu tööle, kuid kuna korraga palju süüa ei tohi, et endale mitte liiga teha, tekkis kõhtu tühjuse tunne.
Mida paastumine on sulle andnud või õpetanud?
Tavaliselt annab mu keha pärast paastu märku, mis isu mul on ja millal on kõht täis, suhtleb minuga paremini. Pärast paastu maitseb mulle tervislik toit rohkem ja maitsemeel on puhas. Näiteks niisama keedetud porgand on nii hea, kuigi varem panin maitseaineid juurde. Peale paastu maitsevad lihtsad toidud, ei ole vaja maitseaineid. Kui paastu ajal joon palju vett, siis pärast paastu jätkan rohkema vee joomist, kuna olen sellega juba harjunud. Joon vähemalt kaks liitrit vett päevas.
On sul mingeid soovitusi või julgustussõnu paastumiseks?
Enne kui julgesin paastu ette võtta, uurisin selle kohta päris palju. Paastu juures on kõige tähtsam paastueelne ja paastujärgne aeg. Seda ei saa nii teha, et mõtlen, et täna paastun. Mul on olnud olukordi, kui tunnen, et tahan restarti, aga olen tundnud, et ma ei saa vaimselt hakkama. Olen otsinud endas seda jõudu. Kui alustada, siis võiks paastuda vähemalt kolm päeva. Kui kauem paastuda, siis oleks hea ka arsti järelvalve.
Kokkuvõte
Paastumine on piibellik traditsioon, mida usuinimesed ammustest aegadest praktiseerivad ning mille positiivset mõju tervisele kinnitab ka tänapäeva teadus. Hõlmates füüsilist pingutust, on sama tähtis ka paastumise vaimne aspekt ja paastuks valmistumine.
Diana kogemus pikemast paastumisest näitab, et tuleks mõelda läbi, miks ja kuidas paastuda ning kuidas paastust väljuda. Paast tervendab keha, tugevdab vaimu, puhastab meeli ja hinge. Loobudes iseenese tahtmistest, avame oma südame teiste aitamisele ja armastusele, mida Jumal meile ja meie kaudu teistele inimestele ilmutada soovib. Paastumine võib tunduda meile raske väljakutsena, kuid koos Jumalaga on see võimalik ning sel on imelised tõotused, nagu kirjutab Jesaja 58:8–9: „Siis ilmub su valgus otsekui koit ja su paranemine edeneb jõudsasti. Sinu õigus käib su ees, Issanda auhiilgus järgneb sulle. Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema ütleb: „Vaata, siin ma olen!““
Kasutatud allikad:
- tervis.postimees.ee/229854/paast-koige-vanem-ravivote
- www.eliisabet.ee/pdf/paastumine.pdf
- www.eoc.ee/oigeusu-opetus-2/paast/
- novaator.err.ee/260291/teaduslikult-disainitud-paast-vahendab-ohtlike-haiguste-riski
- Piibel
In English