Ecuadori pealinnas Quitos toimunud kuue miili (10 kilomeetrit) jooksuvõistlus oli just see, mida sealne adventnoorte grupp kogudusepistiku loomiseks vajas.
Idee sai alguse Carolina kodust, kus tema sõbrad pidevalt kokku said. Kogudusepistiku projekti juht Carolina sõnas: „Me soovisime rohkemat kui vaid omavaheline kokkusaamine, me tahtsime üksteise kogemustest õppida, seega otsustasime rajada meie linnaossa kogudusepistiku.”
Grupi esialgne kavatsus Jeesusest rääkida ei õnnestunud hästi. „Me koputasime inimeste uksele ja küsisime, kas nad soovivad meiega Piiblit uurida,” ütles Carolina. „See oli halb mõte. Nad ütlesid: ei, me isegi ei tunne teid. Kes te olete? Mida te tahate?”
Sõbrad said uuesti kokku, et palvetada, kuidas inimestega parimal moel kontakti saada. „Me otsustasime viia läbi küsitluse, et nende vajaduste kohta teada saada,” ütles kogudusepistiku meeskonna liige Maria. „Saime teada, et paljudel oli terviseprobleeme.”
„Soovisime korraldada meditsiininõustamise töötoa ja viia läbi terviseuuringuid,” ütles Carolina. „Aga see oleks läinud maksma umbes 3000 dollarit ja meil ei olnud nii palju raha.”
Igal kolmapäeval käisid selle grupi liikmed koos tervisejooksu tegemas. Ühel päeval, kui nad valmistusid jooksma, tegi Carolina ema ettepaneku, et nad kasutaksid enda tegevust raha kogumiseks. „Te võiksite korraldada võistluse,” ütles ta, „ja panna sellele väikse registreerimistasu.” Grupile idee meeldis ja sellest saigi plaan.
Võistlusel osales üle 950 inimese ja nii koguti piisavalt raha, et korraldada tervisemess. See ja teised tegevused tipnesid sellega, et grupp sai uusi sõprussuhteid ja pistiku teenisustel on hingamispäevahommikuti uusi inimesi.
Kiriku kõrval on Noemi ja Migueli pagarikoda, kust koguduseliikmed nädala sees kaupa ostsid. Ühel päeval küsis Noemi koguduse kohta, mispeale teda kutsuti kirikusse ja nüüd käib ta regulaarselt kirikus. Oma usu kasvades palvetas Noemi, et ka Miguel temaga kaasa tuleks, kuid ta ei näidanud üles mingit huvi. Paari kuu päevast nõustus ta tegema Noemile sünnipäevakingituse ja vaid sel hingamispäeval kaasa tulema.
„Minu esimene mulje oli, et mina ei tunne kedagi, aga kõik tunnevad mind,” ütles Miguel. „Ma tundsin suurt armastust.”
Miguel soovis rohkem teada saada, seega palusid Noemi ja Miguel koduseid piiblitunde. Lõpuks andsid nad oma südame Jeesusele ja said ristitud. Nüüd on pagaritöökoda laupäeviti suletud, aga pühapäeviti on käive nende sõnul kahekordistunud.
„See on radikaalne muutus,” ütles Miguel. „Meil oli palju probleeme, kuid nüüd on kõik teistmoodi. Me uurime koos, käime koos kirikus, palvetame ja laulame koos.”
Migueli ja Noemi pere on vaid üks näide inimestest, kes on Jeesust tundma õppinud ja nad on innukad oma leitut jagama.
„Meie kodus käib väikegrupp,” ütles Noemi. „Meie eesmärk perena on jagada Jumala Sõna, nii et ka teised saaksid Teda tundma õppida.”
Noorte töö tulemusena on ristitud kümme inimest ja nüüd palvetavad nad, et nende töö kaudu kogukonnas leviks Jumala armastus veelgi.
„Ma näen paljude elus muutusi,” ütles Maria. „Enne elati ilma eesmärgita, teadmata, mis homme saab. Nüüd on neil lootus, et Jeesus tuleb jälle, ja nad jagavad seda edasi.”
„Meie unistus on, et see kogudus kasvaks,” ütles pistiku meeskonna liige Anavelen. „Me unistame sellest, et näeme üksteist taevas.”
In English