Iga inimene on oma õnne sepp – see on üks tore vanasõna, mida arvatavasti kõik on kuulnud. Ma olen võib-olla hilise taibuga, aga hiljuti avastasin, et see käib väga hästi ka kristliku elu ja koguduste kohta. Nimelt selleks, et tunda ennast oma koguduses hästi, peab sinna ka panustama. Selleks, et püsida vankumatult kristlikul rajal, on vaja vaeva näha.
Mul on olnud imeline võimalus seda kõike õppida Kompassi kogudusega. Kui ma umbes aasta ja seitse kuud tagasi Kompassi meeskonnaga liitusin, ei osanud ma ette kujutada, kui palju arenemisruumi mul siis oli ja kui palju arenemisruumi mul veel on. Kahjuks ei saa öelda, et see arenemisprotsess on kerge olnud, aga kindlasti on see olnud seda väärt.
Väikekogudusena on meil iga inimene arvel. Kuna tööd on palju, siis on kõik tööülesanded iga liikme vahel ära jagatud. Minu jaoks tähendas see väga palju muutusi ja eneseületust, sest pidin kuulajarolli maha panema ja hakkama reaalselt kogudusetöös kaasa lööma.
Kogudusetöös kaasalöömine tähendas seda, et koguduse jaoks oli vaja rohkem aega leida. Oli vaja leida aega, et ka nädala sees tegeleda kiriku tööülesannetega, käia väikegrupis või tiimi koosolekutel või vahel helistada koguduseliikmetele, et küsida, kuidas neil nädal on läinud.
2018. aasta veebruaris, kui hakkasime harjutama ise jumalateenistuste korraldamist, lisandus veel ülesandeid. Kuna me olime isekeskis, siis oli vaja hakata võtma enda peale ülesandeid, mida varem oli teinud ikka keegi teine. Näiteks ma sain hakata rääkima lastejutte või vahel andma lastetundi. Mõni aeg hiljem sain proovida ka piiblitunni juhatamist.
Alguses oli selline kohustuste ja ülesannete laviin mind matmas. Iga ülesande ettevalmistamine võttis nii hirmsasti aega, sest mul ei olnud aimugi, kust alustada. Samuti tekkis kripeldav tunne, et ma pole nii hea ja osav kui teised. Kõik see viis mind sellisesse vastandlikku olukorda, kus ma ei tahtnud enam neid ülesandeid täita, aga kohusetundest tegin oma osa siiski ära.
Mõni aeg hiljem leidsin ennast mõttelt, et tegelikult teenime iga väikese või suurema tööga Jumalat ja see võiks olla meie elus prioriteet. Ei läinud palju aega, kui hakkasin endas muutusi märkama. Ma olin nii palju õppinud ja uut teada saanud tänu igale väljakutsele, mille olin vastu võtnud. Ma olin selle lühikese ajaga õppinud Jumala Sõna kohta sama palju kui terve oma elu jooksul.
Selle väikse enda avamisega loodan, et panin sind, lugeja, kes sa veel ei ole leidnud oma ülesannet kirikus, mõtlema oma koguduse peale. Koguduses leiab alati kohti, kus on vajaka abikätest. Oma aja ja enda ohverdamine koguduse töösse on nii palju tasuvam, kui sa suudad ette kujutada. See on midagi, mis toob sind lähemale Kristusele ja lähemale oma koguduse liikmetele. Saladuskatte all võin öelda, et vaikselt alustamine on võti, muidu võid minna endaga samamoodi pahuksisse nagu mina alguses.
In English