Rasvadega sõbraks

Aastaid on rasvu süüdistatud sajas surma­patus. Viimastel aastatel on kõiksugu rasva­rikaste dieetide võidu­käiguga pendel teise äärde liikumas. Julgustatakse tarbima rasvarikast, sh loomset päritolu rasva sisaldavat toitu. Mis on siis tõde? 

Tuleb tunnistada, et teadus on viimastel aastakümnetel tublisti arenenud ning suur hirm rasvade suhtes ei ole põhjendatud. Rasvad on olulised makrotoitained ning meil on neid hädasti vaja. Samas on oluline, milliseid rasvhappeid ja millises vahekorras me tarbime. Tänapäevane toiduainetööstus on kõvasti pingutanud võimalikult odava ja kaua säiliva toidu arendamisel. Need püüdlused on meie toidulauale toonud hulgaliselt transrasvu, millega kaasneb hulgaliselt terviseriske. Samuti on seoses farmides kasvatatud liha ja piimatoodete ning teravilja proportsionaalselt suure tarbimisega paigast nihkunud oluliste rasvhapete tasakaal.

Ehk siis, igasugustest rasvadest hoidumine või rasva valimatu tarbimine pole kumbki hea alternatiiv. Rasva tuleb tarbida piisavalt ning see peab olema n-ö hea rasv õiges vahekorras. Kas tundub liiga teoreetiline? Toon näiteks ühe uuringu.

Rasv versus rasv

Nimelt rasval ja rasval on vahe. Toon näiteks ühe uuringu, kus võrreldi Ameerika Südameassotsiatsiooni (AHA) pakutavat menüüd avokaadol põhineva menüüga. Avokaadol põhinevas menüüs oli kõigist kaloritest rasva 37%, sh 13% küllastunud rasvhappeid. AHA Step 3 menüüs oli rasva kokku 21% kaloritest, sh küllastunud rasvhappeid 7%. Seega vähem rasva ja vähem küllastunud rasvhappeid, mis peaks ju olema hea? 

Uuringu tulemused näitasid, et rohkesti avokaadot sisaldav dieet vähendas halba kolesterooli 8,2% ja hea kolesterooli tase ei muutunud. Traditsioonilise madala rasvasisaldusega dieedi puhul langes kolesterool kokku ainult 4,9% ning hea kolesterool 13,9%. Nii et rasva ei pea kartma. Rohkem rasva võib tähendada paremat tervist.

Artikkel jätkub Terve Elu Keskuse blogis, loe edasi...