Me elame infoajastul, mil kõik vastused meie küsimustele näivad olevat vaid ühe hiirekliki kaugusel ja võib juhtuda, et kui vanemad ei oska oma lapse küsimusele vastata, siis Google oskab. Sellisel ajal muutub küsimuste esitamise kunst aina olulisemaks. Kui inimesi pommitatakse pideva infovooga, kipuvad nad leppima raasukestega ning süvenemine muutub üha keerulisemaks. Headel küsimustel, kui neid õigesti esitada, on mõju meid meie igapäevaaskeldustes peatada, panna meid mõtlema elu olulisematele teemadele.
Kootsing (eestikeelne uudissõna, mis tuleb ing k sõnast coaching) seisneb peamiselt kuulamises ja küsimuste esitamises, abistamises, kuidas koostada eluplaani ja toetamises selle elluviimisel. Vaimuliku kasvu kootsimine tähendab küsimuste esitamist (mitte loengupidamist) inimese religioosse ja vaimuliku elu ning selle edenemise kohta. Jumala plaan on, et me areneksime ka vaimulikult. Paulus kirjutas efestlastele: „vaid et me tõtt rääkides armastuses kasvaksime kõigiti selle
sisse, kes on pea – Kristus” (4:5) ja Peetrus ütles: „Kasvage meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse armus ja
tundmises!” (2Pt 3:18) Koots saab aidata inimesel näha oma tegelikku olukorda ning panna paika kasvueesmärgid.
Sellest tulenevalt kutsusid Balti uniooni osakonnajuhid Mindaugas Pikunas ja Alla Nõmmik 2019. aasta jaanuaris ellu kursuse „Vaimuliku kasvu kootsimine”. Sellest kursusest oli huvitatud ka Eesti liit ja kuigi kursus oli esialgu mõeldud pastorite abikaasadele, liitus sellega hiljem ka teisi koguduseliikmeid. Kursus vältas jaanuarist aprillini, kokku saadi kord kuus ja lisaks sellele, et olid kokkusaamised, kootsisid osalejad vahepeal üksteist.
Kursusel osalejad hindasid võimalust sellel kursusel osaleda. Nad sõnasid, et see oli innustav, arendav ja kasulik. Vastavalt nende tagasisidele õppisid nad teisi nende kasvamisel toetama, esitades küsimusi, kuulates ja juhatades vestlust. Väljendati ka konkreetseid mõtteid, kuidas saadud teadmisi ja oskusi plaanitakse Jumala töös kasutada.
Pärast poole kursuse läbimist sõnas üks kursant, et oleks hea, kui meie koguduse diakonidel ja diakonissidel oleksid need oskused. Möödanikuaegadel kirjutasid diakonissid pastorite jutluseid üles ja käisid siis koguduseliikmeil külas nende eest hoolt kandmas ja neile sõnumit jagamas, teinekord saadeti jutluse käsikirju kirja teel neile, kes kirikusse tulla ei saanud. Tänapäeval on tänu tehnoloogiale võimalik jumalateenistusest osa saada kodust lahkumata ja sageli otsivad inimesi vastuseid vaimulikele küsimustele just internetist.
Ehk on aeg sõnastada ümber diakonide ja diakonisside ülesanded. Inimesed vajavad ka täna kedagi, kellega vaimulikel teemadel tääkida, kedagi, kes ei mõista kohut ja keda saab usaldada, kedagi, kes teab, kuidas esitada häid küsimusi ning kes aitab seada realistlikke usuelu eesmärke. Seega usun, et selline kursus võiks kasulik olla paljudes kogudustes. See süstiks meisse alandlikkust, kasvataks liikmete vahele tugevamad sidemed ja muudaks meid Jumala töös ühtseks.