Manipuleerija Baabülon

Kuidas Jumal hoiab alal evangeeliumi tõde

Piibel kirjeldab Baabüloni¹ kui suurt ohtu Jumala rahvale. Ajalooline Baabülon osales Antiik-Iisraeli hävitamisel (Jr 52) ja lõpuaja Baabülon on öeldud olevat süüdi prohvetite ja Jumala püha rahva tapmises (Ilm 18:24). Läbi aja on Baabülon otsinud Jumala rahva hävitamiseks aina salakavalamaid viise. Selle rikutud meetodid väärivad nii avalikustamist kui ka nende üle mõtlemist sel põhjusel, et need on tõhusad.

Manipuleerija

Kohtlemine, mille osaks juudi noored Antiik-Baabülonis said, näitab Baabüloni erinevaid strateegiaid. Baabülon juuris nad välja oma kodumaalt ja heitis tulle, kui nad keeldusid kuumardamast tema reeglite järgi. See oli sama võim, mis kohtles neid kui printse ja kutsus neid kuninga söögilauda! Kas survestamise või manipuleerimisega sihib Baabülon sama plaani: hävitada Jumala rahvas. Hävitamine ja assimiliseerimine on tema sõja­varustuse erinevad relvad.

Lõpuaja Baabülon serveerib mürgitatud veini (Ilm 17:2, 4). See pilt tuletab meelde Vana Testamendi hoiatuse pettuste eest (Õp 10:1). Veini meelitus ja meeldivus lõpeb katastroofiga (Õp 23:31, 32). Baabülon „istub suurte vete ääres“ (Ilm 17:1), mis sümboliseerib selle kaugeleulatuvat mõju „rahvastele ja rahvahulkadele ja paganatele ja keeltele“ (s 15). Planeet Maal ei ole pettusevaba tsooni. Lõpuks mõistetakse Baabülon oma maagilise nõiduse kasutamise pärast hukka (Ilm 18:23). 

Paljudel on eesõigus elada paigus, kus päevselge tagakiusamine tundub olevat viidud teise reaalsusesse. Meid kaitsevad inimõigused ja usuvabaduse seadused. Sellises kontekstis oleks naiivne uskuda, et Baabülon on passiivne. Selline rahu jätab mulje, nagu oleks torm meie piiridest lahkunud.

Ellen White kirjutas valerahu kohta: „Pealtnäha õitsengu keskel võib kõik edasi liikuda, kuid Saatan on vägagi ärkvel ja ta õpib ning peab oma kurjade inglitega nõu teise rünnakuplaani üle, mille puhul teda saadab edu.“² Moabi kuningas Baalak oli Iisraeli hävitamise saavutamisel edukam, kui ta sõbrunes rahvaga, mitte ei neednud neid ega võidelnud nendega (4Ms 25:1–18). Osav manipulaator Baabülon on ohtlik vaenlane.

Olgu see survestamine või manipuleerimine, Baabülonil on sama plaan: hävitada Jumala rahvas.

Tõhus manipuleerimine sõltub manipulaatori võimest veenda, ilma et ohver valest arugi saaks. Nagu valede isa (Jh 8:44), on ka Baabülon selles vallas hiilgav (Js 14:3–12). Kuid manipulaatori osavus edu saavutamisel ei sõltu üksnes manipulaatorist. Manipulatsioon õilmitseb manipuleeritavate soovide tõttu.

Baabüloni suurim skeem

Babüloonia strateegiad on mitmetahulised, varieerudes julmast sundusest kuni tasase manipulatsioonini. Ilmutuse 17:2 järgi levitab Baabülon oma hoorust üle rahvuspiiride, mis on selge viide sellele, et Baabüloni eesmärk on viia kogu maailma ustavusetusse (Ho 5:3; Js 1:21;Hs 16:15).

Ilmutuse 18:3 kordab, et ustavusetuse levitamise mõtte taga on uus element: „kaupmehed on rikastunud tema toretsemisest“. Selle peatüki mitu teist salmi kirjeldab Baabüloni kui majandusliku õitsengu allikat (Ilm 18:11, 15, 19).³

Paulus kirjutas ettevaatavalt, et maailma viimaste päevade põlvkonda saab kirjeldada kui „enesearmastajaid“ (1Tm 3:1, 2). Oma enesele suunatud võimekuses joovad Baabülon ja tema sõbrad mürgist nõiajooki kurjusepuust, mille juured on rahaarmastuses (1Tm 6:10). Ellen White’i hoiatus on muuseas: „Saamahimu on lõpuaja üks kõige tavalisematest ja levinumatest pattudest, ja sel on hingele halvav mõju.“⁴

Piibel on tõelise rikkuse osas selgesõnaline: „...tuleta meelde Issandat, oma Jumalat, et see on tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks“ (5Ms 8:18). Vastandina selle esindab Baabülon iseennast kui rikkuste andjat. Inimesed järgnevad sellele õhutusele ja tulevad samal ajal Jumala juurde pääste saamiseks, kuid nad teevad oma elatiseks tööd oma jõus ja kõigi Baabüloni kättesaadavate skeemide järgi. Me võime näha usklike seas rahandustegevusi, mis rikuvad või kompromiteerivad Jumala selgeid juhiseid.

Kui õnnistuste allikaks ei peeta Jumalat, on ebatõenäoline, et inimene austab saadud rikkuste eest Jumalat. See loob kahe isanda olukorra, kus raha konkureerib Jumala teenimisega (Mt 6:24).

Pane vastu

Kutse Baabülonist välja tulla tähendab Baabüloni manipulatsioonidele vastuhakkamist, kaasa arvatud finantside valdkonnas. Raha on meie kollektiivses teadvuses muutunud õnneliku elu sünonüümiks. Jeesus ei ole sellega nõus: „Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!“ (Lk 12:15) Apostel Paulus ütleb, et „jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on“ (1Tm 6:6). Rahulolu toidab tänulik vaimsus. Ellen White soovitab praktiseerida pidevat andmist: „See süsteem on korraldatud nii, et inimesed võivad anda iga päev oma palgast ja panna Issanda heaks kõrvale osa tulu igast investeeringust.“5 Selle ettekirjutuse mõte on võidelda sooviga saada kogu aeg rohkem; kui anname regulaarselt teatud osa, saame õnnistatud. „Pidev ennastsalgav heategevus on Jumala vahend hävitamaks isekuse ja saamahimu pattu.“⁵

Õnne juurde viib ka õilsam rada: „Ma olen teile kõigiti näidanud, et nõnda vaeva nähes tuleb hoolt kanda nõrkade eest, pidades meeles Issanda Jeesuse sõnu, mis ta on öelnud: „Õndsam on anda kui võtta!““ (Ap 20:35) Tõeline õnn on nende õnnes, keda me õnnistame ja abistame. 

Alati pole võimalik Baabüloni tagakiusamise eest põgeneda. Kuid me saame valida Baabüloni ja selle kuningate võludele vastu seista. „Alistuge siis Jumalale! Pange vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest.“ (Jk 4:7)

Aniel Barbe on Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduse peakonverentsi jüngerluse 

1. Ellen G. White, Tunnistused pastoritele ja evangeeliumitöölistele, lk 407.
2. Ellen G. White, Tunnistused kogudusele, 3kd, lk 547.
3. “Võrgutatud rahvad seovad end Baabüloniga majandusliku kindlustunde ja rikkuse     saavutamiseks.” Ranko Stefanovic,       The Revelation of Jesus Christ, 2. väljaanne (Berrien Springs, Mich.: Andrews University Press, 2009), lk 449.
4. Ellen G. White, Tunnistused kogudusele, 3kd, lk 548.
5. Samas