Baabülon ja südametunnistuse vabadus

Kes otsustab, mida sina mõtled?

Me elame ajal, mil inimõigused on esikaaneteema. Korraldajad räägivad naiste ja laste õigustest, ja erivajadustega inimeste õigustest; tarbijate, töötajate, pagulaste, põlisrahva õigusest; õigusest haridusele, religioonile, sõnavabadusele ja mis kõige peamine: kõigi inimeste õigusest inimväärikusele. Mõne jaoks on inimõigused nii elavad, et nad imestavad: kas maailmas, mis on nii mures õiguste kaitsmisel, on üldse tarvis rääkida inimõigustest ja usuvabadusest?

Adventistide arusaamad

Adventistid on alati pidanud südametunnistuse vabadust ja usuvabadust inimõiguste alustaladeks. Vabadus mõelda ja uskuda on kõigi teiste inimõiguste keskmes. Enamik inimõiguste kontseptsioone eeldab usuvabadust, olgu see siis kogunemisvabadus, mõtte- või sõnavabadus või midagi muud. Kõik need vabadused on kooskõlas Piibli õpetusega, et me kõik oleme sündinud vabade ja võrdsetena, võimega mõelda ja tegutseda oma Looja järgi 
(1Ms 1:27; Ap 17:26).

Kuid südametunnistuse vabadust saab kõige paremini mõista juhul, kui me adume, kuidas Jumal suhtub vabasse tahtesse. Jumal lõi meid vabaks, otsustusvõimeliseks vastavalt oma südametunnistusele ja oma arusaamisele (5Ms 30:19; Jo 24:15).

Valikuvbadus on hea ja kurja vahelise pideva ja raevuka võitluse keskne teema. Selle peamine printsiip on, et Jumal tagab igaühele oma armastuses isikliku valikuvabaduse. Kui me uurime Tema valitsemispõhimõtteid – kümmet käsku – näeme vabaduse kontseptsiooni neis kõigis, alustades meeldetuletusest Egiptusest vabastamise kohta, valekummardamiseks vabastamisest ja lõpetades hingamispäeva kui vabaduse sümboliga. Kui kristlased elavad kümne käsu järgi, siis nad tähistavad vabadust ja palvetavad nende eest, kes neid taga kiusavad, kutsudes igaüht oleme valmis Kristuse tagasitulemiseks. Igasugune jõupingutus sundida inimestele teatud käitumismustreid või uskumusi, on Baabüloni vaimsus, vastupidine valikuvabadusele, mida pakub Jumal.

Baabüloni vaimsus

Vastandina vabaduse ja armastuse mõõtmele, mis peegeldub kümnes käsus, toodab Baabülon vihkamist, tapmist ja vangistust. Vabadus ei mahu selle plaanidesse. Elu raskeim võitlus ootab neid, kes valivad elada Jumala vabaduse reeglite – kümne käsu – järgi, erinevalt neist, keda Baabülon petab ja orjastab. Nii Vanas kui ka Uues Testamendis on Baabüloni iseloomustajate seas sellised elemendid nagu segadus ja survestamine, vägivald ja mäss Jumala ning Tema järgijate vastu. Ilmutusraamatu 14. peatüki lõpuaja stsenaarium avardab selle sundiva ja rikutud vaimsuse usulise dimensiooni erinevates valdkondades: majanduses, poliitikas ja religioonis. 

Inimestele, kes elavad vabades riikides, näib laialdane südametunnistuse survestamine aastal 2019 võimatu. Kuid andmed kinnitavad, et me vajame tegevusi, mis edendavad usu- ja südametunnistuse vabadust. 2013. aastal andis (USA uuringutekeskus) Pew Research Center teada 5,5 miljardist inimesest (77% maailma rahvastikust), kes elab riikides, kus on suured või väga suured piirangud religiooni osas, 2007. aastal oli see protsent 68.¹ Enamiku riikide põhiseadused tunnistavad mõtte- ja usuvabadust inimeste peamiste õigustena. Kuid need õigused vajavad meie kaitset ja edendamist.

Kui kuuleme usulisest tagakiusamisest, kujutame ette tundeid, nagu õiguste äravõtmine, hirm, segadus, masendus. Ma olen intervjueerinud sadu inimesi, kes on tagakiusamise tõttu kannatanud. Oma kogemustest rääkides räägivad nad lootusest, rõõmust ja usust. Hirm kaob, kui Jumal on sinuga.

Ellen White pakub katsumusterohke aja tarvis kasulikku nõu: „Ärgu keegi istugu kurja ootuses paigal, lohutades end uskumusega, et töö peab minema edasi, kuna prohvetikuulutuses on nii öeldud, et Issand kaitseb omi. Me ei tee Jumala tahet, kui me istume vaikuses ega tee midagi selle nimel, et kaitsta südametunnistuse vabadust.“²

Vabastaja

Jumala rahvas oli olnud eksiilis seitsekümmend aastat. Jumal muutis nende ajaloo kurssi ühe mälestusväärse sümboliga, mida Jesaja oli ette kuulutanud: „Nõnda ütleb Issand oma võitule Kooresele, kelle paremast käest ma olen kinni haaranud, et alistada tema ees rahvaid ja päästa lahti kuningate vöösid, et avada tema ees uksi, et väravad ei jääks suletuks.“ (Js 45:1) Koores, keda nimetati 150 aastat enne seda, kui ta ajalooareenile saabus, avab Baabüloni väravad, et päästa Jumala rahvas. Koorese silindrile, mis asub Briti Muuseumis, on kirjutatud: „Kui ma Baabüloni rahumeelselt sisenesin, rajasin sinna kuningapaleesse suureks rõõmuks oma valitsuse.“

Survestamine ei ole lõpp, vabastamine on. Kannatuste, tagakiusamise ja diskrimineerimise kontekstis saadab Jumal lootuse, vabastamise ja võidu sõnumi. Tema rahvas kuuleb Teda selgelt. Vabastaja Koores näitab meile Jeesust Kristust, kuningate Kuningat ja isandate Issandat (Ilm 19:16), kes muudab ühel päeval kõigi asjade suunda, kui Ta vabastab Jumala lapsed igaveseks surelikkuse vangimajast. Südametunnistuse vabadus on Tema and, mille eest me peame võitlema – nii enda kui kõigi teiste pärast. 

Nelu Burcea on Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduse peakonverentsi avalikkussuhete ja usuvabaduse osakonna asedirektor.

1. “Trends in Global Restrictions on Religion.” Pew Research Center, Washington, D.C. ( 23.06.2016) http://www.pewforum.org/2016/06/23/trends-in-global-restrictions-on-religion/

2. Ellen G. White, Tunnistused kogudusele, kd 5, lk 713, 714.