23. juunil toimus Olustvere lähedal esimene VAKN (Viljandi Advent Koguduse Noored) Mulgipiiga valimine.
Selgitamaks vapraimat piigat, olid poisid (korraldaja Arli Subi) koostanud rea ülesandeid. Arli moodustas võistlusalad, milledest piigad pidid osa võtma. Kohtunikeks olid meie noored mehed ja poisid. Nad suhtusid oma ametisse mehiselt ja tõsiselt, juhendades selgelt ning arusaadavalt iga võistlejat.
Järgnevalt kirjeldan ja loetlen ülesandeid. Kuna olin üks osalejatest, siis võin väita, et kõige kergem ülesanne oli niidi nõela taha ajamine. Kuigi oli üksteist nõela ja eri jämedusega niidid, ei nõidnud see füüsilist pingutust. See-eest kivide rittaseadmine nõudis nii vastupidamist kui nutikust. Oli vaja reastada teatud arv maakive ümber toika, milledest tuli kujundada ring. Kivid asusid toikast mõne meetri kaugusel. „Kuidas võivad tüdrukud nii raskeid kive tõsta?” Vastus oli : „Kive ei pea tõstma, neid võib ka veeretada!”
Raskeks kujunes ka kätekõverduste tegemine. Kuigi nõuti kätekõverdusi vaid põlvedelt, suutsid vähesed ettenähtud aja jooksul (kolm minutit) kõverdusi teha. Oli veel teinegi ülesanne (paljudele väga igav ja koormav). Esmapilgul ei tundu raske hoida käsi ettesirutatult enda ees. Kuid kui proovida, pole see lihtne. Seinale märgiti vastavalt pikkusele ülemine ja alumine piir, käsi ei tohtinud kõrgemale tõsta ega alla lasta. Nii tuli pidevalt jälgida õiget joont. Kui kedagi läheduses polnud, hakkas igav ning see eeldas enda motiveerimist, enda tunnustamist vastupidamiseks, kuigi käed olid valusad. Mõnedki suutsid ületada kahekümne minuti piiri.
Kõik osalejad pidid läbi tegema ka üllatusülesande. Selleks tuli võtta kumm, panna ümber pea nii, et see asetseks kõrvadest ja ninast allpool, seejärel tuli kumm ilma käte abita lõua alla saada. Pealtvaatajatele oli vaatepilt kindlasti koomiline, sest igapäeva elus ei tee meist keegi sarnaseid grimasse. Siinkohal tunnustan poisse, kes mind julgustasid selle üleande sooritamisel ning ei naernud, kuigi põhjust oleks olnud.
Plastikust ketta lennutamine; takistusraja läbimine, toores muna lusikal; kahekordse lipsusõlme sidumine ja Piibli küsimused – kõik oli arendav ja kõikjal võis end proovile panna. Lipsusõlme õpetas tüdrukutele Madis Pärna, kes oli kannatlik ja tubli õpetaja. Piibli küsimused valmistas ette Arli. Vihjetega küsimused nõudsid kiiret mõtlemist, kuna üksikute väljanopete abil tuli ära arvata Piibli tegelane.
Üritus algas umbes seitsme paiku õhtul ning kestis kolme tunni ringis. Hommikul sadas Olustvere kandis tihedat vihma, kuid õhtupoole vihm vaibus. Ürituse ajal ilmus päike taevasse, rõõmustades oma kauni säraga. Tänu meie Loojale kingituse eest!
Mulgipiiga valimine oli ettenägelikult plaanitud jaanipäeva õhtuks. Nii ootas meid peale võistlemist lookas laud. Kahjuks oli hommikune vihm rikkunud plaani lõket teha, siiski võisid soovijad nautida lõkkekuumust grillajus vorstikesi grillides.
Lõpetuseks – VAKN Mulgipiigaks osutus peale pingsat tulemuste kokkuarvamist Evrika Subi. Evrika on töökas ja tubli Mulgipiiga, alati valmis olema aktiivne ning tegutsema. Jumal õnnistagu teda ning kõiki kahteteist võistlejat, korraldajaid ning pealtvaatajaid järgnevatel päevadel. Jumal kinkigu rammu ja julgust sinulegi!
In English