Silmitsi eluaruandega

Kas meie nimed on kirjutatud eluraamatusse?

Inimeste varjatud oma­kasupüüdlikkus on üles märgitud taeva raamatuisse. Samas on kirjas täitmata kohustused kaasinimeste vastu, Päästja nõuete unustamine. Aruannetest on näha, kui sageli on inimene andnud Saatanale oma mõtted ja jõu, mis kuuluvad Kristusele. Kurb on aruanne, mille inglid taevasse kannavad. Arukad inimesed, kes tunnistavad end Kristuse järelkäijaiks, on kütkestatud ilmalikust varandusest. Raha, aeg ja jõud kulutatakse uhkeldamiseks ja enesehellitamiseks; mõni üksik hetk pühendatakse palvele, Pühakirja uurimisele, hinge alandamisele ja patu tunnistamisele. /---/

Saatan mõtleb välja lugematul hulgal plaane meie mõtete hõiva­miseks, et neid iga hinna eest hoida eemal tööst, millega peaksime kõige paremini tuttavad olema. Peapetja vihkab suuri tõdesid, mis kõnelevad lepitusohvrist ja kõikvõimsast Vahemehest. Ta teab, et tema edu sõltub sellest, kuidas ta inimeste mõtteid Jeesusest ja Tema tõest kõrvale juhtida suudab.

Kristus, meie Vahemees

Need, kes tahavad saada osa Päästja vahemehetööst, ei tohiks lubada millelgi segada oma kohustust omandada täielik pühitsus Jumala kartuses. Selle asemel, et kasutada väärtuslikke tunde lõbustusteks, uhkeldamiseks või kasu ahnitsemiseks, tuleks need pühendada tõesõna tõsisele, palvemeelsele uurimisele. Jumala rahvas peaks hakkama selgesti mõistma tõde pühamust ja uurimiskohtust. Igaüks vajab isiklikku teadmist oma suure Ülempreestri seisukoha ja töö suhtes. Vastasel juhul on võimatu ehitada usku, mida nõuab meie aeg, või täita kohustust, mille Jumal on määranud meil täita. Iga inimese käes on võimalus oma hinge päästa või kaotada. Igaühel on ees kohtuasi Jumala kohtus. Igaüks peab seisma silmitsi suure Kohtunikuga. Kui tähtis on seepärast, et igaüks mõtiskleks sageli nende pühalike sündmuste üle, mis toimuvad siis, kui kohus võtab istet ja raamatud avatakse ning iga inimene peab, nii nagu ütles Taaniel, tõusma oma liisuosaks päevade lõpus.

Kõik, kes on saanud valgust nende sündmuste kohta, peavad tunnistama neist suurtest tõdedest, mida Jumal nende hoolde on usaldanud. Pühamu taevas on Kristuse töö keskuseks, kus Ta töötab inimeste heaks. See tõde puudutab iga inimest, kes maa peal elab. Pühamu teenistuse mõistmine lubab heita pilgu lunastusplaani kuni aegade lõpuni ning ilmutab meile õiguse ja patu vahelise võitluse edukat lõppu. On äärmiselt tähtis, et kõik uuriksid neid tõdesid põhjalikult ja suudaksid vastata igaühele, kes küsib neilt nende lootuse põhjust.

Kristuse eestkostel inimese heaks üleval pühamus on lunastusplaanis sama oluline koht, nagu on Tema surmal ristil. Oma surmaga alustas Ta seda tööd, mida Ta pärast ülestõusmist taevasse lõpule viima läks. Me peame usu kaudu astuma sissepoole eesriiet, «kuhu eeljooksjana meie heaks on läinud sisse Jeesus.» (Hb 6:20) Sinna kandub valgus Kolgata ristilt. Seal võime saada sügavama arusaamise lunastuse saladustest. Inimese päästmine on maksnud Jumalale mõõtmatult palju. Ohver, mille Tema tõi, rahuldab Jumala käsust üleastumise kõige rängemad nõuded. Jeesus on avanud tee Isa troonile ja Tema vahenduse kaudu võivad kõik, kes usus Tema juurde tulevad, esitada oma siirad soovid Isa ees.

Saatana panus

„Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu!“ (Õp 28:13) 

Kui need, kes varjavad ja vabandavad oma eksimusi, näeksid, kuidas Saatan nende üle rõõmustab, kuidas ta Kristust ja pühi ingleid nende pärast mõnitab, siis nad ruttaksid tunnistama üles oma patte ja kõrvaldaksid need. Iseloomuvigade kaudu püüab Saatan saavutada võimu kogu inimese üle. Ta teab, et siis, kui neid vigu hellitatakse, õnnestub tema eesmärk. Seepärast püüab ta pidevalt petta Kristuse järelkäijaid oma hukatusliku ideega, et neil on võimatu võita. Ent Jeesus esitab nende kaitseks oma haavatud käsi ja ihu. Ta ütleb kõigile, kes järgivad Teda: «Sulle saab küllalt minu armust.» (2Kr 12:9) «Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamest alandlik – ja te leiate hingamise oma hingele, sest minu ike on hea ja minu koorem kerge!» (Mt 11:29, 30) Ärgu pidagu keegi oma vigu parandamatuiks. Jumal annab usku ja armu nende võitmiseks.

Me elame suurel lepituspäeval. Kui ülempreester toimetas sümboolses teenistuses lepitust Iisraeli eest, tuli kõigil alanduda Issanda ette ja kahetseda oma patte, et neid ei kaotataks ära Jumala rahva seast. Samamoodi peaksid need, kes tahavad säilitada oma nime eluraamatus, alanduma prooviaja vähestel järelejäänud päevadel Jumala ette tõelises kahetsuses patu pärast. Igaüks peaks oma südant sügavalt ja ausameelselt läbi katsuma. Kergemeelsus, mis esineb paljude end kristlasteks tunnistajate juures, tuleb hüljata. Tõsine võitlus ootab igaüht, kes tahab võita oma halbu kalduvusi, mis pürgivad ülemvõimule. Igavikuks valmistumine on isiklik töö. Meid ei päästeta grupikaupa. Ühe inimese puhtus ja pühendumine ei korva nende omaduste puudumist teise juures. Kuigi kõik rahvad peavad kohtus mööduma Jumala eest, uurib Ta iga inimese kohtuasja nii täpselt ja põhjalikult, nagu polekski ühtegi teist inimest maa peal. Igaüht kaalutakse ning tal ei tohi leiduda ühtegi «plekki, kortsu ega muud sellesarnast».

Kohus jätkub

Pühalikud on sündmused, mis on seotud lepituse lõputööga. See sisaldab ülitähtsaid huvisid. Praegu toimub kohus üleval pühamus. See töö on kestnud juba palju aastaid. Keegi ei tea, kui varsti läheb otsustamine üle elavate peale. Jumala aukartustäratavas läheduses võetakse vaatluse alla meie elu. Rohkem kui kunagi varem peaks iga inimene praegu hindama Päästja manitsust: „Vaadake ette, olge valvel, sest teie ei tea, millal see aeg on käes!“ (Mk 13:33) „Kui sa nüüd ei valva, tulen ma kui varas ja sina ei tea, mil tunnil ma su peale tulen.“ (Ilm 3:3)

Kui uurimiskohtu töö lõpeb, on kõikide saatus otsustatud eluks või surmaks. Prooviaeg lõpeb lühike aeg enne Issanda ilmumist taeva pilvedel. Kristus ütleb Ilmutusraamatus seda aega silmas pidades: „Kes ülekohut teeb, tehku veel ülekohut ja kes on rüve, see rüvetagu veel enam; aga kes on õige, tehku veel õigust, ja kes on püha, see pühitsegu ennast veel enam! Vaata, ma tulen pea, ja mu palk on minuga tasuda kätte igaühele nõnda nagu tema tegu on!“ (Ilm 22:11, 12)

Ellen G. White

See katke on võetud raamatust „Suur võitlus“ orig lk 487–491. Adventistid usuvad, et Ellen White’il (1827–1915) oli piibellik prohvetlikult kuulutamise vaimuand. Tema teenistus kestis üle 70 aasta.