Vaimse tervise kursus Balti unioonis

27. jaanuaril toimus Balti uniooni vaimse tervise kolmeosalise kursuse Binding up the broken-hearted (Murtud südame parandamine) viimane osa. Kursus oli mõeldud peaasjalikult osakonnajuhtidele ja nende meeskondadele, kuna nende töö kogudustes hõlmab palju suhtlemist koguduseliikmete ja kohalike kogukondadega.

Me elame patuses maailmas murtud inimeste seas ja kogudus ei ole selles osas erand. Mida saame teha end ümbritsevate inimeste, mida saame teha iseenda aitamiseks? Me saame õppida kuulama, mõistma ja olema kaastundlikud. Paulus ütleb: “Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad... --- Rõõmustage rõõmsatega, nutke nutjatega!” (Rm 12:10, 15)

Üks lektoreid, Karen Holford selgitas seda nii: “Vaimne terivs on oluline teema, kuna see puudutab mingil moel meie elu igat valdkonda. Üksindus, katkised suhted ja stressirohke eluviis on vaid mõned faktorid, mis võivad kasvatada vaimset halba enesetunnet ja stressi, aga need mõjutavad ka meie armastatute ja meid ümbritsevate inimeste elu.”

Seega oli kursus mõeldud osalejate oskuste arendamiseks, et aidata neil mõista levinumaid vaimseid probleeme, millega inimesed silmitsi on, et olla rahutegijad ja kuulajad, et mõista emotsioone ja inimeste suhtevajadusi ja et õppida praktilisi juhtnööre, kuidas kedagi kriisihetkedel toetada.

Nii lühikese ajaga on keeruline igasse teemasse süveneda, kuid lektorid dr Torben Bergland peakonverentsist ja Karen Holford Trans-Euroopa divisjonist andsid oma parima, et anda ülevaade peamistest teemadest ja kuulajad hindasid nende loenguid väga. Tagasisides kirjutati: “Just õigel ajal!” “See avas minu silmad sõltuvuste suhtes”, “Väga kasulik informatsioon – praktiline ja oluline”, “Väga päevakajaline! Ma vajan rohkem informatsiooni”, “Eluliselt olulised teemad!”, “Ma õppisin, kuidas ehitada tervislikke suhteid”, “Professionaalsed lektorid!” jne.

Kursuse jooksul oli osalejatel ka koduülesanne: kirjutada üles enda elulugu, et näha selles Jumala juhtimist. Oma kogemusi sai jagada gruppides kahe mooduli ajal. Need vestlused olid vastastikuse suhtlemise ja Jumala kui universumi juhi ülistamise hetked. Osalejad kirjutasid: “Õppimine sedakaudu, et me suhtleme omavahel, on väga hea; õppida tundma kolleegide raskusi, lootusi ja ootusi”, “Mulle meeldis “Minu loo” osa. Õppisin olema teiste valu suhtes tähelepanelikum. Suhted on kõige olulisemad”.

Kui küsimuse all oli, missuguste teemade vastu tuntakse huvi edaspidi, siis mainiti sõltuvusi – kuidas aidata inimesi, eriti noori, kes vaevlevad erinevate sõltuvuste käes, kuidas korraldada toetusgruppe. Nimetati ka teisi teemasid, nagu läbipõlemine, kuidas tulla toime kriitikaga, tervisejuhtimine, emotsionaalne intelligentsus, depressioon, teadlikkus iseendast ja muud. Paljud nimetasid põlvkondadevahelisi suhteid kui teemat, mida nad sooviksid veel uurida. Üks huvitav teema, mis veel äramainimist leidis, oli ärevus lõpuaja suhtes. Veel märgiti koguduse kasvu, teiste kaasamist ja töö korraldamist.

Karen Holford võttis seminari kokku nii: “Mõned osalejad ütlesid mulle, et see, mida nad said teada emotsionaalse tasakaalu ja suhete tugevdamise kohta, on aidanud neil muuta oma elu ja ehitada tugevamaid suhteid enda peres. Sealt saamegi alustada suurimate muutustega ja tervete suhete ning rõõmsate elude kiired levivad, tuues armastust ja rõõmu teistelegi.”