Pensionile jäänud endine sõjaväekaplan Dick Stenbakken, kes töötas kaplanina 24 aastat, reisib ka vanuigi mööda maailma ning esitleb kõige erinevamatele audotooriumidele värvikaid lugusid ja isikuid. Stenbakkenil on viis ülikoolikraadi ning nende teadmiste põhjal teeb ta uurimistööd, et arendada välja oma tegelasi ning anda tegelastele ka kohane välimus – käsitööna valminud kostüümide näol.
Stenbakken on etendanud ajaloolisi lugusid nii noorteüritustel, vanade kokkusaamistel, terviseasutustes, ülikoolides kui ka erinevatel sõjaväe- ja tsiviilkogukondades nii USA-s, Kanadas, Aafrikas, Aasias kui ka Euroopas.
Ta on kõnelenud ka Pentagoni palvehommikusöögil ning esinenud korduvalt USA senati piiblilõunasöökidel. Stenbakken on olnud külaline ka Hope TV kanalis ja Trinity Broadcast Network’is.
Tema kõige hiljutisem reis viis ta USA ja NATO õhuväebaasi Avianos Itaalias, kus ta etendas Dorchesteri uppumise lugu ellujääja vaatevinklist. Sel 1943. aasta veebruariööl kaotas oma elu pea 700 meest ja seda peetakse II maailmasõja-aegse USA sõjaväe üheks suuremaks tragöödiaks.
„Laev läks põhja, kuna oli torpeedolt löögi saanud. Laev vajus vee alla ja mehed avastasid, et neil ei ole piisavalt päästeveste,” ütles Stenbakken. „Pardal oli neli kaplanit: rabi, roomakatoliiklane, Hollandi reformeeritud kiriku esindaja ja metodist. Nad võtsid oma vesti seljast ning andsid järgmisele järjekorras seisnud mehele. Seejärel nad palvetasid koos ja laulsid; reelingust kinni hoides kaotasid need neli õilsat meest oma elu jääkülmas vees. Mina räägin seda lugu ühe vana mehe vaatevinklist, kes meenutab neid kaplaneid, kes mitte üksnes ei andnud ära oma vesti, vaid andsid talle elu. Seda lugu räägin ma II maailmasõja aegses sõjaväevormis ja 1940. aastatest pärit algupärases päästevestis.”
Tänavu novembris esineb Stenbakken Washingtonis USA sõjaväekalpanaadi assotsiatsiooni banketil, kus ta portreteerib USA sõjaväe kaplanaadikooli esimest komandanti Aldred A. Prudenit.
„Mul on selle jaoks I maailmasõja vorm,” ütles Stenbakken. „Pruden oli üsna värvikas kuju. Ta oli kooli esimene komandant, kes nõudis I maailmasõja ajal rangelt, et kaplanid kannaksid vormi ja sõjaväeastme märki. Huvitav on see, et tema ettepanekud viidi lõpuks ellu, kuigi ta ise konfliktide tõttu I maailmasõja lõpus teisele tööle suunati. Ta kujundas olulisel määral sõjaväekaplanite tööd,” sõnas Stenbakken. „Ta oli mees, kes seisis vankumatult selle eest, mida pidas õigeks.”
Stenbakkeni järgmine ülesastumine on jaanuaris Saksamaal, kus ta osaleb sõjaväekaplanite koolitusel, mis jätkub läbi terve aasta.
In English