Üleilmse adventkoguduse peakonverentsi sekretariaadi jaoks, mis lähetab ja määrab misjonäre üle maailma, oli üsna loomulik, et meeskond ka ise misjonipõllule läks. Adventkoguduse vabatahtlike misjonäride (Adventist Volunteer Service) direktor John Thomas ütles, et tundis seda kutset väga tugevasti. „Meie meeskond ütles meile: „Me saadame kogu aeg misjonäre välja, aga me ei käi ise võõrsil misjonitööd tegemas.””
Kuna sekretariaadi meeskond koosneb nii valitud ametnikest kui kontoritöölistest, kattuvad nende ajaplaanid sellise võimaluse tekkimiseks väga harva. Kuid peaonverentsi peasekretär G. T. Ng palus, et selline reis siiski korraldataks.
Tänavu juunis vaatas grupp Dominokaani saare poole, kus Maranatha rahvusvahelised vabatahtlikud aitasid uuesti üles ehitada 2017. aasta orkaanis Maria hävinenud maju. Saarel olevast 34 adventkoguduse kirikust sai kahjustusi või hävis sootuks 28 maja.
12 sekretariaadi töölist ja 8 pereliiget reisisid Dominikaani saarele, et aidata uuesti üles ehitada Beryli adventkirik, mille orkaan tegi maatasa. Siiani on 70liikmeline kogudus käinud koos pastori kodus. Uus hoone lahendab koguduseliikmete ruumiprobleemid.
„Oli väga hea tunne pärast rasket päevatööd voodisse heita teadmisega, et ma olen kaasa aidanud kirikuseinte ehitamisele,” ütles assistent Susan Marcellino. „Minu näole tuleb naeratus, kui mõtlen neile inimestele, kes hakkavad siin majas ülistuslaule laulma.”
Lisaks kivide seinaladumisele aitasid vabatahtlikud läbi viia lasteprogramme ja kogukonna evangeeliumitöös. Nad tõid kaasa ka vajalikke asju, näiteks koolivahendeid.
Assistent Laurie Schmidt teadis, et see reis tähendab enamat kui ehitamine ning ta võttis kaasa ka kaks oma teismelist tütart, et nad näeksid Dominikaani olusid. „Ma soovisin, et nad kogeksid misjonitööd,” selgitas naine. „Inimesed hindasid meie tööd väga ja minu lapsed õppisid, kui hea elu on meil kodus.”
Koduteel ütles mõni meeskonnaliige, et sooviks teha midagi veel, kuna saarel on veel väga palju täitmata vajadusi. Paljud vabatahtlikud jätsid maha oma riided ja jalanõud. Ühe osaleja sõnul aitas see kogemus kaasa sekretariaadi uuenenud misjonimeelsusele.
Ühtlasi pakkus reis palju aega koosolemiseks, mida osalejate sõnul kontoris väga tihti ei juhtu. Sageli on igaüks ametis oma ülesannetega ega suhtle nii palju, kui sooviks.
„Me töötasime väga kõvasti,” ütles Schmidt. „Keegi ei kurtnud. Meil kõigil oli missioon! Ja meil ei olnud mingeid võimutasandeid nagu tööl. Me olime Jumala lapsed tegemas Jumala tööd.”
Tagasi kontoris, küsisid sekretariaadi liikmed, millal toimub järgmine misjonireis. „Koostöö Maranatha vabatahtlike teenistusega oli tõeline õnnistus,” ütles Thomas.
In English