Evi Lõhmuse luulekogu „Aeg… ja armastus” estitlus

Viiendal mail toimus Pärnu adventkirikus Evi Lõhmuse uue luulekogu „Aeg… ja armastus” esitluskoosolek. Evi Lõhmus on sündinud 20. septembril 1942. a. Tema sügav puue on mõjutanud kogu tema elu. Kuigi ta jalad teda ei kanna, on tal väga terav mõistus ning tema südames suur igatsus Jumala järele. Kirikupingis istub Evi küll vaikselt, kuid tema luuletustest võime näha, et oma hinges on tal palju öelda. Evile meeldib lugeda kirjandust erinevates keeltes ja kirjutada nii luuletusi kui ka kirju oma kirjasõpradele. Evi kirjutab elektrikirjutusmasinal.

Luulekogu esitluskoosoleku moodustasid Evi sügavad mõtted. Kõik, alates luuletustest kuni üldlauludeni välja, oli Evi sõnadega. Luuletusi ja laule esitasid Pärnu koguduse liikmed ja Evi sugulased. Iga esineja valis lugemiseks luuletuse, mis talle eriti hingelähedane tundus. Nõnda helises sel kaunil hingamispäeva hommikul Evi rõõm Jumala loomingust ja lootus kohtuda kord Taevariigis. See oli väga liigutav koosolek nii külalistele kui ka kindlasti Evile endale. Evi luuletused puudutavad südant ning ma soovitan neid kindlasti lugeda.

Nagu ka pastor meie tähelepanu juhtis, on meil Evilt palju õppida. Kui Evi on suutnud jätta endast märgi siin elus, siis suudab seda igaüks. Evi lootusrikkuski on kadestamapanev ning eeskujuks meile kõigile. Lootkem siis Jumalale ning kasutagem oma talente Tema teenistuses, just nagu Evi seda teeb!

Silmatera
Ma olin silmatera
kord oma emale.
Kuid armsad veelgi enam
me Taevaisale.

Ta ütleb: „Kes teeb häda
siin minu lastele,
see samapalju saadab
ka valu minule.”

Kõik oleme Ta lapsed
nii suur kui väikene.
Meist igaüht Ta kaitseb
kui silmaterakest.

Evi Lõhmus
12.1989