India: säravam tulevik lastele

Siin on tavaline, et 10-12 aastased tüdrukud abielluvad ning osades paikades ohverdatakse siiani 6-11 aastaseid poisse, et olla vaimudele meelepärased.

Sellistes külades pole tuhandetel lastel piisavalt võimalusi ja lootust tulevikuks keset nälga, vaesust ja hooletust. Siiski töötab sealne kristlik kool selleks, et seda muuta.

Adventkooli ehitamise idee pärineb Helen Eagerilt, kes on Aasia Abi organisatsiooni juhataja. See organisatsioon töötab just inimestega, kes on pärit vaesematest ühiskonnakihtidest ja sponsoreerib ka Aasia lapsi. Üsna pea pärast kooli avamist 1998. aastal oli aga selge, et selline hoone ei suuda võtta vastu kõiki lapsi, kes oleks tahtnud seal õppida. Kool oli selgelt ülerahvastatud ja mandunud.

„Lapsed tulid meie juurde näljast paistes kõhtudega, nende juuksed olid täis täisid. Lisaks oli ka teisi nahaprobleeme,” ütles Nilmani Podal, meditsiiniõde ja tüdrukute vanem. „Me ravisime neid ja esialgu said nad terveks. Kuid kuna nad magasid kõik koos, siis ühe lapse haigestumisega levis see kiiresti ka teistele.”

2005. aastal võtsid Seitsmenda Päeva Adventistist ärimees Garwin McNeilus ja tema naine Marilee ühendust Aasia Abiga, et pakkuda oma abi. „Garwin palus endale näidata kolme kõige enam puudust kannatavat projekti. Jeypore oli esikohal.” Aasia Abi ja McNeiluse perekond töötasid koos Maranatha vabatahtlikega, kes ehitavad kirikuid ja koole abivajavatesse piirkondadesse, et ehitada 11 uut hoonet ja uuendada kaht praegust ehitist. 10 kuu pärast avati uus kool. Lisaehitustööd on planeerimisel nii et kool saaks pakkuda haridust 12. klassini.

„370 poissi- tüdrukut ja kõik õpetajad aitasid vabatahtlikena selles töös: tassisid kive, terast, kaevasid kraave jne. Me ei saanud neid peatada aitamast,” seletas McNeilus.

Enne uute ehitiste tegemist tegid õpilased ja töötajad süüa õues ning seal nad ka sõid. „Lapsed kükitasid maas ning sõid kätega. Nüüd on neil ilus, puhas paik, kus süüa valmistada. Neil on lauad, taldrikud. Neil polnud enne taldrikuidki,” sõnab McNeilus.

Õpilased saavad nüüd nautida kohvikut, ilusaid ühiselamu tubasid, puhkeruume ja pesuruume. Lastel on madratsid, mille peal nad magada saavad – see on midagi, mida paljud varem isegi näinud polnud. Koolil on arvutiklassid, õmblemise, mehhaanika, puutöö ja muud klassid.
Iga õpilase koolituse ja elatusrahad tasutakse Aasia Abi kaudu sponsorite poolt. „Sul võib olla kool, sul võib olla kavand, ehitis ja Maranatha ehitab selle, kuid sellele järgnev pidev toetus – see on kriitiline element.”

Enam kui 550 õpilast õpivad lisaks tavaainetele ka praktilisi oskusi. Lisaks kasvatavad nad enamuse enda tarbeks minevast toidust. Kooli juurde on istutatud selleks puid, lisaks on köögiviljaaiad ja kasvuhooned.

Kooli põhiline eesmärk on õpetada lastele tundma Jumalat, kuid lisaks valmistatakse lapsi ette ka edukaks elamiseks oma ühiskonnas. McNeilus ütles, et kui lapsed lahkuvad koolist, siis loodetavasti nad toetavad Seitsmenda Päeva Adventistide kirikut. Peaaegu 1.2 miljoni adventistiga Indias on haridus ülimalt tähtis, et end alal hoida.

„Kolmekümne aasta pärast on paljud neist lastest juhid,” seletab McNeilus. „Nad võivad saada kohaliku kiriku juhiks, pastoriks. Ma näeb täielikku muutust. Nende töö kasvab edasi ja see on see, kuidas tegelikult rajada kirikut.”