Ma mäletan aegu, kui vanaisa võttis mind põlve peale istuma, avas oma Piibli ja rääkis mulle prohvetitest, näiteks Taanielist ja Johannesest. Teismelisena liikusid minu alateadvuses kummalised pildid, kus oli elukaid ja koletisi. Need pärinesid nendest ühtedest ja samadest lugudest, mida rääkisid mu vanemad, hingamispäevakooliõpetajad, pastorid ja evangelistid, olles aluseks minu ettekujutusele Piiblist ja käesolevast ajast. Muidugi Piibel ütleb, et ka käesolev aeg on ajalugu.
Minu vanaisa lootis, et maailm lõpeb peagi. Koos teistega uuris ta hoolikalt Piibli ajatelge iga detailini, tuues välja seda, mis peab juhtuma praeguse aja ja Jeesuse tagasituleku vahel. Ilma kahtluseta andis see talle sõjajärgsetel aastatel ebakindlas maailmas elades lootust juurde.
Elades ajateadlikult
Oma vanaisa usku Piiblisse võin kirjeldada kui fanaatilisuse piiri peal olekut. Tõsiasi on see, et tema keskendumine maailma muredele tõi talle vahepeal rohkem hirmu kui lootust. Aga ma ei saa kuidagi kõrvale jätta tema tulihingelist soovi elada ajateadlikult. Seitsmenda päeva adventistina uskus ta, et Jeesuse esimesele tulekule järgneb peagi teine, lähiajaline tagasitulek.
See toob mind ikka ja jälle Pauluse kirjutatud rea juurde 1. Tessalooniklaste raamatus: „Ärge põlastage prohvetiandi“ (5:20).
Kohane ja asjalik soovitus mitmes mõttes, sest alati on neid, kes ületähtsustavad prohveteeringuid. Seda tehti nii Pauluse ajal kui tehakse ka praegu. Teised jätavad samas ettekuulutused kõrvale, kartes, et see on liiga raske aru saamaks. Kolmas seltskond reageerib negatiivselt esimeste suhtes, jättes kõrvale prohvetlikud ütlused põhjusega, et see valmistab piinlikkust. Pole ime, et Paulus juba oma järgmistes sõnades ütleb, et „katsuge kõik läbi“.
Äärel olek
Mis seisus on meie maailm, kui me läheme vastu 2018. aastale? „Äärel kõikudes“, ütleb 29. detsembri Financial Times’i nädala karikatuur, mille autoriks Ingram Pinn. (Vaata pilti siit)
Kõlab irooniliselt, et selline väljaanne nagu Financial Times peab mulle meelde tuletama, et maailm on suures jamas. Uudiste pealkirjade vahel on peidus see, et hetkel võitleb näljasurmaga 1,25 miljonit Sudaani elanikku. Sajad tuhanded inimesed Kongos on samuti näljahädas, lisaks tapeti möödunud aastal Afganistaanis rohkem kui 400 last. Siis võib siia lisada veel lapsed sõjarusudes Jeemenis ning Rohingya pagulased. Sellist äärel kõikumise maailmapilti kirjeldas BBC uudistetoimetaja John Simpson kui peata olekut, nagu lendavat lennukit, millel pole piloote.
Tall võidab
Vastupidiselt Simpson’i ja Pinn’i kõikuvale maailmapildile usuvad kristlased Jeesuse sündi, elu, surma ja ülestõusmist. See loob kindla maapinna ja tõsiseltvõetavad põhjused olla optimistlik. Johannes kirjeldas Jeesust kui „Jumala Talle, kes kannab ära maailma patu“ (Jh 1:29). Mõnekümned aastad hiljem näeb seesama Johannes nägemusi tulevikust, mis on kirja pandud Ilmutuse raamatus. Ka nendes nägemustes näeb Johannes Talle, kellele lisaks on seal veel mitmeid kummalisi, koletise moodi elukaid. Aga tead mis? Kõik on Jumala kätes, sest hea ja kurja vahelises võitluses on võitjaks Tall!
Jah, Financial Times kajastab täpselt seda, mida kõnemehed juba aastaid rääkinud on. Kuigi maailm kõigub ääre peal, siis selle saatust ei otsusta ei Trump, May, Putin ega Kim Jong-un. Otsustajaks on Jumal, kes on meile tõotanud, et tänu Jumala Tallele, kes ristil suri, saab ühel päeval kõik korda.
Äkki just need Pauluse sõnad on meile abiks käesoleval 2018. aastal.
David Neal on Trans-Euroopa divisjoni kristliku elustiili osakonna juht (director of Stewardship)
In English