Noored veetsid aastavahetuse looduse keskel

Sel aastavahetusel kogunesid adventkoguduse noored üle terve Eesti Viljandimaale, Nuutsaku puhkekeskusesse, et vana aasta ühiselt ära saata ja uus vastu võtta. Aastavahetuse koos veetmine on noorte hulgas juba pikemaajaline traditsioon, aga kui tavaliselt on üritused piirdunud ainult ühe õhtuga, siis sel korral tuldi kokku lausa kaheks ja pooleks päevaks, 30. detsembrist kuni 1. jaanuarini. Terve nädalavahetuse kestnud laagri teemaks oli „Trilemma“ ja peamiselt keskenduti selle jooksul mitmesugustele valikutele.

Hingamispäeva hommik algas jumalateenistusega Viljandi adventkirikus. Kohale tulnud noored kandsid hoolt koosoleku muusikalise osa eest ning jutluse pidas Mairo Tutk. Kuna aasta viimasele hingamispäevale langeb enamikus kogudustes ka osasaamisteenistus, oli jutluski teemakohane. Mairo kõneles sellest, miks on üksteise jalgade pesemine pühast õhtusöömaajast osavõtmise juures oluline, ja tõi eriliselt välja selle, et jalgade pesemine on justkui miniatuurne ristimine. See on märk kristlase suhtest Jumalaga, mida tuleb pidevalt uuendada, sest kuigi iga koguduseliige on ristimise kaudu oma elu juba Jumalale andnud, nõuab suhte alalhoidmine jätkuvat tööd ja igapäevaseid õigeid valikuid. Jutlusetunni lõppedes kingiti igale kohalolijale Viljandi koguduse poolt ilus paberist volditud roos, mille küljes oli piiblisalm uueks aastaks.

Pärast ühist lõunasööki Viljandi kirikus sõitsid laagrilised edasi Nuutsakule. Enda sisseseadmise ja laagripaigaga tutvumise järel jätkus päev tegusalt – kogu ülejäänud pärastlõuna veedeti Bill Hybelsi, GLS juhtimiskonverentside algataja videoloengut kuulates. Loengu teemaks oli kristlik mõjuv juhtimine ning selle käigus toodi välja eduka juhtimise viis nähtamatut osa: südikus, eneseteadlikkus, leidlikkus, ennastohverdav armastus ja oma tegevuse tähenduse leidmine. Pärast õhtusööki kuulasid laagrilised järgmist loengut, kus räägiti kriitiliste vestluste pidamisest, ning seejärel ootas kõiki huvilisi kuum saun. Need, kes sauna minna ei soovinud, võisid osa võtta lauamänguõhtust.

Pühapäeval, pärast hommikusööki ja palvust, läks suur osa laagrisse tulnud noori Õisu maastikukaitsealale, lühikesele matkale. Koos käidi läbi Õisu jõeoru matkarada ning uuriti lähemalt mõisa ja seda ümbritsevat parki. Need, kes eelistasid laagripaika jääda, veetsid aega piparkooke küpsetades ja kaunistades.

Pärastlõuna möödus projekti kirjutamise tähe all. Kuna adventkoguduse ühe suurima noorteürituseni, ülemaailmse noortepäevani on jäänud ainult kaks ja pool kuud, said laagrilised ülesandeks moodustada linnade kaupa rühmad ja panna kirja võimalikult palju ideid, mida nad saaksid enda kodulinnas sel päeval teha ning kuidas nende tegevus võiks kogukonda ka edaspidi positiivselt mõjutada. Eesmärgiks oli kas laagri jooksul või vahetult pärast seda kirjutada valmis ülemaailmse noortepäeva projekt, millega võib vajadusel taotleda oma tegevusele toetust Trans-Euroopa divisjonist.

Vana aasta viimane päev lõppes piduliku koosistumise ja ülistusteenistusega. Kauni muusikaga rõõmustas osalejaid ülistusbänd, hea tuju eest kandsid hoolt õhtujuhid Siim Vilumets ja Riivo Jallai ning lisaks esines laagrisse tulnud noortest moodustatud laulukoor, mida juhatas Hanna-Liisa Schönberg ja saatis Meeri Martinson. Õhtu kõneleja oli Krõõt Lõbus, kes rääkis oma jutluses kolmest erinevast viisist, kuidas Jeesuse poole pöörduda. Tuginedes piibliloole Jairusest ja veritõbisest naisest, selgitas Krõõt, et üks võimalus on lihtsalt Jeesuse juurde minna ja Temalt abi paluda, täpselt nagu Jairus tegi. Teine variant on olla Jeesuse ümber tungleva rahva hulgas, kes soovivad küll olla Tema juures ja tunda end Talle langeva tähelepanu paistel hästi, aga kes ei oota Temalt midagi enamat. Kolmas viis on Jeesust usus puudutada, nagu veritõbine naine, kes ei julgenud Temaga otse rääkima minna. Krõõt suunas kuulajaid mõtlema selle üle, kas nad on Jeesuse lähedal lihtsalt niisama, sihita ja eesmärgita, või võtavad nad Tema jaoks aega, paluvad Temalt abi ja puudutavad Teda usus.

Enne keskööd lasi iga laagriline õhku Hiina laterna, mille peale olid kirjutatud nii tema uusaastasoovid kui ka see, millest ta vana aastaga lahti tahaks lasta. Aasta saadeti ära ilutulestikuga ning lõbusad seltskonnamängud ja vestlused sõpradega kestsid peaaegu hommikuni. Kes veel laagrit nautida soovis ja koju ei kiirustanud, võis esmaspäeval minna ka põhjalikumale ringkäigule Õisu mõisa, et heade tuttavatega koos veedetud aega veidike pikendada. Tore nädalavahetus tegi kõigil osalejatel kindlasti pikaks ajaks meele rõõmsaks ja kuuldud vaimulikud mõtted pakkusid arutlemisainet edaspidisekski.